Thursday, November 12

Mul tekkis idee. Geniaalne idee.

Mul tekkis idee. Geniaalne idee. Idee, mis lähtub eestlaslikult taktikast: kuidas küla koerale, nõnda koer külale. Ehk minu lennupiletite saaga jätkub ikka veel.
Siiani pole saanud Escarlatalt vastust, kas võiksin lennata otse Farosse ning ausalt öeldes enam ma ei viitsi seda oodata ka. Mind lihtsalt tabas eile koju tiksudes mõttevälgatus. Süsteem, mis välja mõtlesin, oleks järgnev.
Kui nad mulle nüüd siin ütlevad, et ma ikka pean minema tagasi Eesti otse, kuna nad tahavad kindlustada, et turvaliselt koju jõuaksin, siis ma lihtsalt lasen osta endale kahed piletid. Kõigepealt ostan mingid odavad Ryanairi piletipoisid Tallinnasse. Või siis õigemini Riiga ning ütlen, et lähen sealt edasi jala. Nagunii saan selle raha tagasi ehk siis ausalt öeldes ei ole vahet. Kui nad ise niivõrd põikpäised ning mitte vastutulelikud (jumal hoidku, see ju minu enda vaba valik, et ma otse koju ei lähe ning isegi ei küsi neilt selle eest sentigi!), siis oskan seda olla ka mina. Piletid seotan kenasti 9ndaks detsembriks nagu nad soovivad, et ma koju lendama hakkaks. Ma ikka veel muuseas ei saa nende idiootsusest aru, mis kuradi pärast ei võiks ma hakata 8ndal lendama. Aga see selleks. Kuid tegelikult ma kunagi selle Ryanairiga lendama ei hakka, vaid lähen ikkagi otse Farosse. Hahaa!
Lasen Markol endale osta piletid 8ndaks ning pühin selle tolmu lihtsalt oma jalge alt. Nagunii ma ainult vaataks sellel päeval tühjalt lakke ning loodetavasti poetaks paar pisarat, kuid see ajaks mind lihtsalt veel rohkem kurvemaks, et pean Alicantest lahkuma! Seetõttu sõidan Farosse ning sealt siis juba edasi paari päeva pärast Tallinna. Saan oma pool elamist kenasti juba sinna jätta, mitte kogu tavaariga nagu idioot edasi-tagasi mööda Euroopat rännata. Ja siis tagasi Eesti jõudes saadan neile need fantastilised piletid, et nende süda oleks rahul. Kõlab nagu plaan või mis...

No comments:

Post a Comment