Euroopa Vabatahtlik Teenistus

Kuna nii mõnigi blogi lugeja pole kursis asjaoluga, mis loom on Euroopa Vabatahtlik Teenistus (EVT), siis tutvustan siinkohal pisut, kuidas süsteem toimib. Loodan, et siis on lihtsam aru saada, millega tegu, kellele ja kuidas...

Euroopa Vabatahtlike Teenistus (EVT) on võimalus noortele, kes soovivad 2-12 kuud teha välisriigis vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga.

EVT on noore (18-30. eluaastat) võimalus kogeda vabatahtlikuna töötamist mõnes Euroopa riigis just temale huvipakkuval ala. Oma olemuselt on Euroopa vabatahtlik  teenistus koostööprojekt, kus on alati kolm osapoolt: vabatahtlik, saatev ja vastuvõttev organisatsioon.

Projekti partnerite leidmisel on abiks üle-euroopaline andmebaas, kus on Euroopa piires leitavad organisatsioonid, kelle on õigus vabatahtlikke saata ja vastu võtta. Mõlema organisatsiooni toel ja programmis Euroopa Noored abiga saabki noore vabatahtlik teenistus teoks.

Lisaks on võimalik minna vabatahtlikuks ka Euroopa Liidu majandus- ja naabruspiirkonna maadesse ning kõikidesse teistesse riikidesse, kes on allkirjastanud vastavad noorsooalased lepingud Euroopa Ühendusega.

Täpsem informatsioon Euroopa Noored Eesti Büroo veebilehelt www.noored.ee! 

Vabatahtlikuks?

Idee minna vabatahtlikuks tuli juba aastaid tagasi, kui käisin Keenias. Seal ringi rännates ning paari Inglismaa vabatahtlikku juttu pealt kuulates käis järksu sähvatus oh! miks mitte minna vabatahtlikuks. Kui reisilt tagasi tulin, hakkasin kiiresti uurima erinevaid võimalusi, kuidas vabatahtlikuks minna. Olin võtnud oma selgeks sihiks Aafrika, kuna tundus, et seal on minu abi kõige rohkem vaja (no vaadake vaid neid väikseid murjameid!)

Peale pikemat uurimist selgus, et Aafrikasse minek polegi nii lust ja lillepidu. Vabatahtlikuks on vaat et veel raskemgi saada kui tööle! Lisaks jäi üha rohkem silma artikleid stiilis, kus vabatahtlikud olid läinud suvalise firmaga Aafrikasse ning seal pärapõrgu sattunud ja mida kõike halba nendega ka ei juhtunud... Siis saigi mõte nurka visatud. Tundus liiga riskantne. 

Uuesti tuli idee päevakorrale täpselt aasta tagasi, kui olin Hispaanias koolitusel. Tundsin, et pean ikka oma kaua soovitud Hispaanias elamise ära proovima. Lisaks oli kooli lõpp ka lähenemas ning tundus justkui õige hetk. Mollina (koht, kus end koolitasime ning kuhu tahaks iga päev tagasi minna) koolitusest peale võtsin omale sihiks minna vabatahtlikuks, maksku, mis maksab!

Ja siin ma nüüd siis olen. Valmistumas oma vabatahtliku teenistuseks Hispaanias.