Veelkord palkadest...

Lugesin eile kohalikku ajalehte ning leidsin sealt artikli kohalikest palkadest ja asjadest. Mõned asjad, mis ma teile siin ära toon, et te teaks, kuidas hispaanlased elavad ja palka saavad.

Miinimumpalk Hispaanias on 624€ kuus. Keskmine palk aastas on 19 680€. Siiski on siin väga suured vahed meeste ja naiste palkade seas. Keskmiselt teenivad mehed aastas ca 4000€ rohkem. 

Kõige kõrgemini tasustatud inimesed elavad Madriidis. Seal on keskmine aastane palk 23 622€. Järgneb Baskimaa ja Navarra.

Ametilt teenivad kõige rohkem lennukipiloodid, kes saavad 15 580€ kuus. Kõige vähem teenivad telefonioperaatorid, kes saavad keskmiselt 886€ kuus. 

Sellest hoolimata on kõige tavapärasem palk, mis aastas saadakse 14 466€ ehk siis 5214€ vähem kui keskmine. 

Palk sõltub suuresti ka sellest, millises ettevõttes sa töötad ja millise lepinguga. Kui sul on pikaajaline leping, siis saab ca 20% kõrgemat palka kui muidu. Kui elad suurlinnas, siis saad ca 6% kõrgemat palka kui muidu. Ja kui töötad ettevõtted, kus töötab rohkem kui 100 töötajat, siis saab enamasti 10% kõrgemat palka. 

Vot nii. Kõik on brutosummad kui kedagi huvitab. Ma jällegi pole kursis, mis need numbrid Eestis on aga päris põnev oleks võrrelda.

Alicante sadama võidukäik

2008-2009 aasta on Alicante jaoks tähtis aasta, sest need aastad on kuulutatud "Alicante - Puerto de salida de la vuelta al mundo a velo" aastaks ehk eesti keeles oli Alicante Volvo Ocean Race 2008-2009 stardisadamaks. 

Volvo Ocean Race'i peetakse üheks kõige ekstreemsemaks ja väljakutsuvamaks regatiks-võistluseks, mis viib meeskonnad üheksa kuu jooksul ümber maailma. Võistlusest võtab osa 7 paatkonda ning külastatakse 11 sadamat 10 eri riigis. 

Miks see Alicantele tähtis on? Sellepärast, et tegemist on juba 10nda regatiga ning esimest korda algas see Vahemerest ning algussadamaks valiti just Alicante. Selleks ehitati siia ka Race Village, ligi 40 000 ruutmeetri suurune kompleks, mis sisaldab kontoreid, meelelahutus- ja spordiasutusi, poode, restorane ja palju muud. Kõik see ühendati Alicante sadamaga ning nüüd on meil üks suur sadamakompleks. Lisaks on see meie Valencia regiooni valitsusele eriti tähtis reklaamimaks Alicante piirkonda ning selle lähiümbrust. Reklaame koos Alicante 2008-2009 logodega lastakse söögi alla ja söögi peale ning embleeme võib näha pea igal teisel kohaliku ajakirja-ajalehe küljel. 

Ja nüüd, kuna kõik jäid väga rahule sellega, mida Generalitat de Valenciana (Valencia regiooni valitsus) tegi Volvo Ocean Race'i jaoks, on Alicantele antud veel võistlus võõrustamiseks - Class 1, mida peetakse mere Vormel 1-ks. 

Mis on Class 1? Class 1 on suurte kaatrite võiduajamine. Kaatrid, mis kihutavad kuni 250 km / h. Näevad välja sellised nagu Miami Vice'i filmis, kus Colin Farrel selle asiaadist naisega Mojitosid jooma sõitis. 

Class 1 võistlus algab 23. aprillil Qatarist, siis tullakse Alicantesse, kus tehakse proovisõidud, millest otsustatakse, kas Alicante lisatakse järgmine aasta Class 1 võistluskavva või mitte. Teised etapid toimuvad praegu Egiptuses, Rumeenias, Araabia Ühendemiraatides ja Itaalias. 

Proovisõidud leiavad aset 5.-7. juuni ning neid saab vaatama minna täiesti tasuta. Eks ma katsun pilgu peale heita. Kuid tegemist pole ainult proovisõitudega. Tegemist on suure festivaliga, mis korraldatakse. Erinevad üritused - kontserdid, gastronoomiaüritused jne hakkavad pihta juba 29. mail. Üritusest oodatakse osa võtma kuni 50 000 külalist päevas, seega on siin jälle paras hullumaja tulemas. Aga mis teha, kui Alicantest on pop koht saamas...

Keskkonnasõbralikkus läbi prügi sorteerimise

Mulle õudselt meeldib, kui keskkonnasõbralikud siinsed inimesed on. Vähemalt nad üritavad täiega mõelda selle keskkonnasõbralikkuse peale. 

Siin on see prügi sorteerimise asi ikka väga populaarne. Tänavatel on igast erinevaid prügikaste üksteise järel. Nii neid, kuhu oma suurt prahti visata kui ka neid, kuhu vaid oma nätsupaber toppida. Ja igal pool on kõik erinevad kastid olemas: orgaaniline, pudelid, plastik ja paber-papp. 

Tuleb tunnistada, et Eestis olles polnud ma just kuigi tubli prügi sorteerija mitte, et öelda, et ma üldse ei sorteerinud. See asi jäi kuidagi kõrvaliseks tegevuseks. Ainuke asi, mida ma sorteerisin, olid pudelid, sest nende eest sai raha. Siin on aga see asi natukene muutunud. Kuna sul on nagunii kõik prügikastid kenasti tänaval reas, siis olen ikka hakkanud vaatama, mis kuhu läheb. On ju lihtne seda teha, kui sul on kõik puust ja punaseks ette tehtud, et see läheb sinna ja see tänna. Pealegi vaatavad siin inimesed sind kurjalt, kui sa oma plastikpudelit valesse kasti surud. Minust on saanud keskkonnasõbralikum inimene. Ja seda kõike tänu heale prügimajandusele. Oleks Eestis asi ka nii lihtsaks tehtud, siis sorteeriks ma ilmselt seal ka usinasti...

Ja sellised need kastid ongi:

Armastan postikana

Sain ükspäev oma teise postipaki ja kaks kirja. On ütlemata tore miskit oma postkastist leida. Eriti veel siis, kui pakk sisaldab kõike head ja paremat või mõnda head soovi-tervitust! Mu companera Maria Jose on juba täiega närvis, et ma mingeid saadetisi saan ja temale pole ühtegi kirja, rääkimata pakkidest :) 

Aitäh, vanaema, aitäh, Carmen!

Mina olengi Eurodeski boss

Viimaks viimaks sain ma omale uued ülesanded, mida teha! Vahepeal suutsin ära tõlkida kogu nende kodulehe inglise keelde - mis oli muuseas jummala hea keeleõpe, sain väga palju kasulikku - ning siis kõigutasin siin viimased pool nädalat niisama jalga!

Aga nüüd olen ma tähtis tegelane. Ma olen ametlikult vastutav kõige selle eest, mis puudutab Eurodeski. Eurodesk on üleeuroopaline võrgustik, kuhu kuulub ca 500 organisatsiooni. Minu ülesandeks on hetkel tegeleda vabatahtliku teenistusega, otsida materjali meie igakuise Agenda (infoleht, mis antakse välja ika kuu alguses ning mis sisaldab informatsiooniCentro 14-s toimuva kohta) jaoks ning kui ma juba ladusalt hakkan hispaania keelt valdama, siis hakkan tegema seda, mida Escarlata praegu teeb - nõustama noori, kes tahavad vabatahtlikuks minna! Seega ma olen Eurodeski boss siin nüüd :)

Siiani olen leidnud, et see on väga hea töö! Olen nii palju targemaks saanud ning erinevaid projektivõimalusi leidnud. Seega mulle sobib!

Õllesõpradele, õllekõridele :)

Järgmine lugu on mõeldud õllesõpradele ning õllekõridele. Kes õlust lugu ei pea, see võib selle osa vahele jätta!

Õlu hispaania keeles on cerveza. See on ilmselt siililegi selge. Siinkohal aga ei tasu tõtata baari või restorani suure kisaga "Una cerveza!". Miks? Sellepärast, et siin jaguneb õlu tellimine kolmeks:

1. Cerveza - sellisel juhul tuuakse teile ilmselt kõige kallim pudeliõlu, mis vähegi võimalik. Lisaks pole ta tihtipeale üldsegi kohalik, vaid mõni pop välismaine bränd või siis San Miguel, mida kohalikud ei pea üldse heaks õluks ning mis on pigem hispaania õlu ekspordiartikkel!

2. Cana (ma väga vabandan, aga ma ei viitsi hisp. keelseid tähti oma arvutist otsida, seega on see cana, kuid hääldatakse ala canja) - see on niiöelda tüüpiline vaadiõlu ning kõige parem variant, mida tellida! Tavaliselt kohalik Mahou - õlu, mida peetakse kõige paremaks! Lisaks saab selle odavalt kätte - tavaliselt üle 1.50€ ei maksa. Heal juhul saab 1€ eest terve klaasi ja tapa veel ka pealekauba! Muidugi oleneb selles, kus sa einestad ning turiste meeldib neile vahel ikka ninapidi vedada ka. Ja niipalju kui mina olen seda cana-t proovinud, siis maitseb päris hästi, vähemalt paremini kui Eesti õlu. Samas mida mina ka õllest tean....

3. Quinto - see on väike pudelis kohalik õlu, mis on tavaliselt naise eelistus, kui cana liiga suureks jääb. 

Seega kõik, kes on ära õppinud lausejupi "Una cerveza, por favor!" ehk "Üks õlu, palun!" unustage see ära, kui te just ei taha, et teile kõige kallim pudelis õlu pähe määritakse. 

Ja ongi õlleõppetund läbi! 

Vene maffia ründab ning värske lehmapiim

Mul on saanud traditsiooniks veeta õhtul teleka ees üks tunnike koos õhtuste uudistega. Siin on uudised naljakad selles mõttes, et ca 20 minutit on hispaania ja maailma uudiste jaoks, siis ca 20 minutit sporti, 5 minutit reklaami ja ilmateade. Poistele need spordiuudised muidugi meeldiksid. Jalgpall, jalgpall, korvpall, tennis, motosport. Muud spordiuudised tavaliselt eetrisse ei mahu ning neid näidatakse hommikuste uudiste ajal. 

Aga miks ma kirjutan sellest. Mulle jäi eile kaks asja uudistest silma, mis ajasid mind naerma. 

1. Vene maffia ründab

Costa del Solis ehk siis Marbella kandis on muutunud tõsiseks probleemiks vene maffia, kes rüüstab rikkurite kodusid ning varastab kõike, mis vähegi väärtuslik ning kasulik võiks olla. Nüüd on kohalikul politseil tõsine probleem, kuidas neid takistada, kuna need vargused on muutunud juba liiga tihedaks. Ja siis ma jälle itsitasin, et küll need venelased ikka jõuavad igale poole....Seega eesti rikkurid, kellel on kodud Costa del Solil, hoidke alt!

2. Värkse lehmapiim

Stagnaaeg on tagasi. Vähemalt mulle tuli selle värkse lehmapiima uudisega meelde kohe see kollase tünniga traktor, mis vanasti Viimsis ringi kimas ning kust sai ikka pudeliga värsket piima toodud. Siin on muutunud väga populaarseks panna tänavatele niiöelda värkse lehmapiima aparaate, kust saab oma pudelikesega piima ostmas käia. Üks liiter = 1€. Märkimisväärselt kallim kui tavaline pakipiim poes, kuid ikkagi värkse. Ning tarbijate seas leiavad need üha rohkem kasutust ning positiivset vastuvõttu. Minule aga meenus kohe see kollane tünn ja trakats Viimsist...

Valmis hispaanlane

Käisime eile Mariaga õhtul jalutamas. Jõudsime tagasi koju. Mina jooksin kohe suurde tuppa, et küte sisse lülitada. Jube külm tundus korteris. Ja siis kuulen, et Maria itsitab täiega mu selja taga. Küsisin ruttu, et mis siin naljakat on? 

Seepeale vastas: Tead, Triin, mul on tõsiselt hea meel näha, et sa oled harjunud juba siinse kliimaga ka. Tuled koju ning lükkad kütte kiiremini sisse kui mina. Ja nüüd mul on vähemalt hea tunne, et sa ei vaata mind imelikuna, kui ma pidevalt kütet sisse lülitan." Siin on see asi, et korterid on kütteta ning kui vähegi soojust tahad pead puhuri moodi asja sisse lülitama...aga ma juba ükspäev naersin, kui väikesed meie vee ja kütte arved on. 10 eurot nägu kuus ehk siis 20 eurot kokku. Pluss kuus ca 10 eurot kahepeale gaasi eest, et sooja vett saada ja süüa teha.

Jusiis olen ma kliimaga juba niivõrd harjunud. Valmis hispaanlane varsti. Ma olen jumekam ka kui kohalikud juba, sest veedan väljas niivõrd palju aega. Kui kõrvale jätta mu blondid juuksed ja sinised silmad, siis annan kohaliku mõõdu välja küll ja küll. 

Ma loodan, et nüüd läheb mõnusalt soojaks ka juba. Aprill on siin kõige jubedam kuu. Nagu kohalikud ütlevad: abril aguas mil ehk eesti keeles kõige vihmasem kuu aastas! Seda näitab ka see, mis Põhja-Hispaanias toimub - muudkui vihma ja lörts! Ja ma pean sinna varsti minema....jaiks. 

Olematu sünnipäevakultuur

Teisipäeval oli Escarlatal sünnipäev. Tähtis päev. 30.sünnipäev. Escarlata ütles, et nüüd tunneb ta end tõesti juba vanana. Kahega algav number oli ikka palju parem....

Igatahes ei tahtnud ma sellest kirjutada, vaid pigem siinsest olematust sünnipäevakultuurist. Eestis ikka olin harjunud, et kolleegide sünnipäevi tähistatakse pisikese šampuse, koogi ja lilledega. No ja nii ma siis teisipäeva hommikul tööle marssisingi - lill ühes, šampa teises ning kook veel kusagil vahepeal. Ja siis esimesena vaatas mind imelikult Escarlata, et miks küll ma miskit tõin ja tegin. Ja siis ülejäänud kolleegid. 

Muidugi, kui kõik olid minu suurepärast õunakooki maitsnud, oli neil väga hea meel, et ma seda teinud olin. Aga üldiselt pole siin sünnipäevade tähistamisest halli haisugi! Ainult mina olin see totakas, kes mingi nänniga kohale lendas. Ja mingitki sünnipäevameeleolu tekitada püüdis. 

Aga vähemalt sai mu kook jälle kiidusõnu. Ja siin juba naerdakse, et kui Triin samamoodi jätkab, siis detsembriks on kõik trullad :) Mitte, et ma esimest korda midagi küpsetanud oleks, aga jah, nii ta on. 

Seetõttu ma ikka igatsen neid sünnipäevakombeid, mis eestlastel on. Vähemalt neid, mis Anne-Mai sünnipäeval alati tema office'is toimuvad. Pagan, et ma eile seal ei olnud :)

Eesti mees see õige mees

Ma lihtsalt pean ühest asjast siia nüüd kirjutama. Sirvisin oma lõunapausil delfi.ee-s uudiseid ning koperdasin ühe Eesti Ekspressi loo otsa. Pealkirjaks: "Viimase aja tabu: Maarja läheb ka Eestist ära...". 

Lugu räägib sellest, kuidas üha rohkem eesti naisi põgeneb Eestist, kuna eesti mees on nii vastik, ei hoolitse piisavalt, mõtleb ainult oma karjäärile jne jne. See üks ja sama vana leierdatud jutt....ainult pandud vähe põnevamasse vormi välismaallasest autori poolt. 

Link sellele loole on siin: http://www.ekspress.ee/2009/04/14/arvamus/41236-viimase-aja-tabu-eestis-maarja-laheb-ka-eestist-ara

Ja siis ma seal lugesin ja lugesin, mõtlesin ning mõtlesin...ning jõudsin järeldusele, et ma lausa pean seda asja kommenteerima.

Ma olen siin välismaal nüüd elanud poolteist kuud ja kohe mitte ei saa aru, mis kuradi pärast kõik eesti naised omale välismaa meest otsivad. Võibolla olen ma vales riigis, võibolla vales kohas, kuid ausalt öeldes iga päevaga edasi ma saan sellest "välismaa mees on nii tore" mentaliteedist üha vähem aru. 

Ma pole siin kohanud veel MITTE ÜHTEGI meest, kes mulle vähemalgi määral sümpatiseeriks. Rääkimata meeldimisest või kõrvuni armumisest. Võibolla olen ma liikunud vales seltskonnas (oma sõprade ning nende sõprade seas ja kolleegide ringkonnas), kuid nii see on. Ja see on lausa hirmuäratav. Arvasin, et keegi ikka suudab mu pea parajalt segi ajada :)

Hästi, on tõesti neid ilueedisid, kes tänaval sind igatepidi rajalt maha üritavad võtta ning kes igale esmakordselt Hispaaniat külastavale neitsikule ilmselt meeldiks, kuid minule need ilueedid ei istu. Mitte üks törts. Liiga võlts, liiga labane. No kes küll läheb tänaval õnge jutu peale, et sa oled nii ilus ning sul on ilusad silmad. Aitäh meelde tuletamast, kuid olen sellest ka ise teadlik! Ja siis on need ülejäänud mehed. Need tavalisemat sorti. Parajalt tagasihoidlikud. 

Mina olen siin suhelnud lõunamaa "täkkudega", kelle vanus jääb 30-eluaasta kanti. Kuigi on vahelduseks ergutav suhelda endast märkimisväärselt vanematega, siis nad ikkagi tunduvad siin kõik kuidagi saamatud ning lapsikud. Miks? Sellel on mitu põhjust ning osasid ma kindlasti ei oska mitte seletadagi.  Aga siin nad on, minu põhjused. Vähemalt need, mis ma kirja oskan ja suudan panna.

1. Laiskus. Mulle tundub, et hispaanlane on laisk. Keskmine mees läheb töölt koju ja see on kõik. Võibolla liikusin Eestis liiga sportlike ning aktiivsete inimeste ringkonnas. Mõnesid kohalikke õhtul majast välja saada on ikka lausa omaette lugu...

2. Saavutamisvajaduse puudus. Mulle meeldib, kui mehel on soov kusagile kaugele ning kõrgele jõuda. Kui ma neid siin vaatan, siis ei ole neil siin muud soovi, kui oma korter ja lihtsalt läbi elu liuelda. Ja mind kogu mu plaanide ja visioonidega vaatavad nad kui imeinimest. Võibolla olen ma ise natukene liigsa suure saavutamisvajadusega ning liiga kõrge lennuga inimene, kuid no midagi ikka võiks elult tahta. Kui ma Eestis arvasin, et olen enda eluea kohta vähe korda saatnud, siis neid vaadates arvan ma nüüd hoopis teistmoodi. 

3. Lapsikus ja hellitatus. Keskmine hispaanlane ei koli oma kodust välja enne ca 28-aastaseks saamist. Korteri ostmine kallis ning emme kõrval ju hea elada. Seetõttu tunduvad nad mulle kuidagi lapsikud, hellitatud ning nunnutatud. Kasvõi siin organisatsioonis töötades jääb mul suu pidevalt lahti - emmed-issid tulevad muudkui oma lastele (kes on ca 25-aastased) kursusi ja võimalusi küsima / otsima. Tassime aga kõik hõbedasel kandikul ette...

4. Ja mis peamine, nad lihtsalt ei tundu õiged!

Ja sellised nad minu jaoks on. Jah, võib ju olla tore vahepeal mingi murjamiga "ringi lasta" ning oma tähelepanuvajadust rahuldada, kuid ikkagi üks korralik eesti mees on see õige. Pealegi on olemas neid eesti mehi, kes hoolitsevad, ilusaid sõnu kõrvu sosistavad, perekonnale mõtlevad jne küll ja küll. Tuleb nad lihtsalt üles leida!

Kokkuvõtteks. Need, kes arvasid, et ma siit mõne kohaliku murjamiga Eesti naasen, võivad rahulikult hingata! See tõenäosus on ikka väga väga väike! 

Thank god, normaalne elu on tagasi!

Tuleb tunnistada, et elu siin hakkab normaliseeruma. Olen sulandunud tagasi töörütmi. See-eest on minu jaoks täna ikkagi teisipäev, mitte kolmapäev. Eile hommikul oli küll väga segane tunne, kui äratuskell helises. Mõtlesin, et mida nüüd, alles ju sain magama. Aga see on see, kui sul on viis vaba päeva järjest ning palju "mitte midagi" tegemist. 

Samuti on Alicante normaliseerumas. Suured turistide hordid ning madriidikad on meie linnakesest lahkunud. Ainult üksikud gidi'd(nii me kutsume siin turiste, kes praeguse ilmaga poolalasti ringi käivad) on veel tänavatel liikumas ning need on peamiselt erasmus tudengid. Lisaks saab juba tänavatel inimlikult liikuda - pole mingeid rongkäike ning meeletuid rahvasummasid, kellest läbi trügida. Vahelduseks on see supermõnus! Thank god, normaalne elu on lõpuks tagasi! See Semana Santa hakkas juba vaikselt ära tüütama...

Ja ilm on soojaks läinud. Kuigi ilmateade muutkui plätrab, et Hispaaniasse on talv saabunud ning kõigil on paanika. No tõesti, enamus hispaanias ongi mingi 10-15 kraadi ja vihma sajab (kaasa arvatud Santiago de Compostelas, kuhu ma pühapäev sõitma hakkan ning mis mind suhteliselt hirmutab, sest mul pole ühtegi sooja riideeset peale 2 kampsuni), kuid meil on siin päike väljas ning soojem kui ei kunagi varem. Täna näitas kraadiklaas vilus juba 23 kraadi. Pole paha :) Siesta tuleb nüüd rannas veeta!

Need venelased, venelased...

Täna hommikul pidin ma peaaegu šoki saama. Mõtlesin, et kas see on unes või ilmsi, aga ma kuulsin aknast sisse kostumas vene keelt. Ja siis tuleb välja, et minu korrusel elavad venelased. Ei no tore, tore. Mul pole midagi venelaste vastu, kuid see keel mulle tõesti kahjuks ei meeldi! Nutke või naerge. Aga näed, roni kaugele tahad, ikka tekitatakse kodune tunne :) 

Banidorm = Baby Nueva York

Minu miljon puhkepäeva viisid mind ükspäev Benidormi - linna, mida peaaegu igaüks teab ning mis on inglaste seas vaat et kuulsamgi kui Madrid, Barcelona või Sevilla.

Veetsime Maria Josega seal terve päeva. Ilmselt valisime me ühe kõige kohutavama päeva Benidormi külastamiseks, kuna tänu pühadele oli see linn täiesti ülerahvastatud. Parkimiskoha leidmiseks kulus ca 45 minutit. Tänavatel edasi liikumine käis tibusammul. 

Kohalikud kutsuvad Benidormi Baby Nueva York (beebi New York), kuna seal on üksteise kõrval kõrged-kõrged hotellid ning elamud. No mind ajas see alguses hirmsasti naerma, kuid kui ma tagasi Alicantesse jõudsin, siis sain päris hästi aru, mida nad mõtlevad. Alicante tundus ikka kohe kodune. Madal ja hubane.

Üldiselt, mida mina siis Benidormist arvan? Minu jaoks on see õudne turistikas. Seal pole peaaegu midagi hispaanialikku. Nagu väikene Inglismaa keset suurt Hispaaniat. Inglise keeles suheldakse sinuga pigem osavamalt kui hispaania keeles. Kõik tänavad on täis ca 50-aastaseid jubedavõitu inglise tädikesi, kes sinna pidutsema ning hispaania täkke otsima tulnud. Noori võis sealt vaid tikutulega otsides leida. Võib-olla suvel on asi teistmoodi. Ei tea. Igatahes, kes tahab õiget hispaania elu tunda, see tõmmaku Benidorm oma külastatavate linnade nimekirjast kiiruga maha!

See-eest elu on seal odav. Seda nii turistidele kui ka kohalikele. Sellepärast paljud sinna suvitama-elama lähevadki. Eriti inglased. Nende jaoks on kohe superodav seal. Näiteks on seal tapas bar'id, kus saab 1 euro eest klaasi õlut / siidrit ja ühe tapa (suupiste). Mida veel pidulised tahta oskavad? Elamine (korteri üürimine-ostmine) pidavat ka tsuti odavam olema kui tavaliselt. Põhimõtteliselt on Benidorm samasugune turistikas nagu Marbella, kuid igasuguse glamuurita :)

Pidutsema me seal ei jõudnud. Polnud tuju ning tahtmist. Jätan selle Benidormi kuulsate pidude külastamise juunikuusse, kui Liisi külla tuleb ning väljas juba piisavalt soe, et klubist otse randa maanduda. Äkki peale sealseid pidusid saan ma lõpuks aru, miks see linn kõiki köidab. Hetkel ma seda ei mõista. Parem elan rahus oma koduses Alicantes. 

Benidormi pargis:

Vaade Castillo de Benidormist rannale:

Seda ehitist nimetatakse Castillo de Benidormiks. No kindlusest on ikka asi kaugel...

Baby Nueva York

Infomovilist

Lubasin, et panen üles mõned pildid Infomovilist, millega eelmisel kolmapäeval San Juanis ringi kimasime. Siin ta siis on - selline veider kirju buss :) Aga see-eest igati kasulik ja tähelepanu tõmbav.