Troopika....huh

Meil on siin täielikuks troopikaks juba asi kätte ära läinud. Madriidis ja Granadas on näiteks 34 kraadi,meie oma tagasihoidliku 27 kraadiga jääme ikka neile kõvasti alla. Ja pealegi, isegi Galicias (see koht, kus tavaliselt külm ja vihmane) on 23 kraadi ja päike paistab!
Ausalt öeldes päris palav on, pükse ikka enam jalga ajada ei taha. Ja mulle teeb nalja, et isegi kohalikele on siin palav - ähivad ja puhivad kuumuse üle nii mis hirmus! Ja esimest korda lülitati meil konditsioneer sisse tööl.
Kuid ilmateade ütles, et temperatuur läheb alla. See tähendab siis, et tuleb tagasi tagasihoidlik 23 kraadi :) ning laupäevaks-pühapäevaks lubas ka mõnda pilve ning vihma. kuigi Alicante jääb nendest tavaliselt puutumatuks - jah, väike sabin või pilv tuleb ütleb tere ja läheb sama kiiresti ka minema!
Aga mulle meeldib. Mõnus. Saan oma päikesevajaduse rahuldatud. Kuigi randa ma väga ei kipu. Aga tuju on ikka parem, kui päike paistab :) mitte, et mu tujuga siin probleeme oleks! Nagu Karmo ütles siin käies, siis ma olen märksa rõõmsamaks ja positiivsemaks muutunud!

Intercambio lingüistico

Täna pärastlõunal käisin ma jälle ülikoolis, et osaleda intercambio lingüisticol ehk ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna poolt korraldataval üritusel, kus välismaa tudengid praktiseerivad hispaania keelt ning samas õpetavad kohalikele inglise keelt.
Kuna tegemist on eksamiperioodiga, siis oli meid kogunenud ainult neli :) Kolm kutti ja mina. Aga see-eest mulle meeldis.
Pavel, kes töötab ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonnas, on bulgaarlane ning elab ja õpib juba paar aastat Alicantes. Joseph on Süüriast, kuid elab Dubais ning praegu tuli siia hispaania keelt õppima. Ja siis veel üks mees (kelle nimi mulle meelde ei jäänud), endine tudeng, ning kellel on päikesepaneelide paigaldamise firma ning kes soovib oma inglise keelt parendada. Väga kasulik tunnike oli. Vahetasime kontakte ning hakkame edaspidigi suhtlema.
Järgmine samasugune asi toimub juunis ning siis juba Alicantes ühes baaris või rannas. Oleneb, mis ilm on! Ja õhtusel ajal, et rohkem inimesi kohale saaks tulla!

Minu uued ülesanded

Tänane tööpäev on olnud täielik hullumaja! Ma olin viimased pool päeva Escarlataga koos, et ta mulle saaks kõik asjad ära näidata, sest homme olen ma terve päev ühel laadal-konverentsil ning Escarlatat seega ei näe! Ja peale seda on ta kolm nädalat puhkusel. Oeh.
Ja ühesõnaga sain ma nüüd siis omale pataka asju, mis kiiresti selgeks teha ning ära õppida!
Nagu ma enne juba olen maininud, siis minu informaatori ning konsultatsioonide väli laienes. Nüüd on minu õlul veel kolm peamist asja:
1. Informeerida kõiki välismaale tööle minemise küsimustes
Ehk ma pean kiiresti käppa saama omale kõik suurimad tööportaalid, kus saab informatsiooni välismaal töötamise kohta. Olen täna pool päeva nendes ringi surkinud, et aimu saada, kuidas see süsteem töötab. Tuleb öelda, et päris põnev ja kasulik! Esmaspäeval ma tegelen edasi kohalike tööportaalide ning vahendajatega tutvumisega.
2. Informeerida kõiki välismaale õppima minemise küsimustes
Jälle pandi mulle ette nimekiri kõikvõimalikke vahendajaid ning netilehekülge, kus ma pean orienteeruma. Pole sellega jõudnud veel tegeleda. Seega ei oska selle kohta ka hetkel midagi tarka kirjutada.
3. Informeerida kõiki kõikvõimalikes muudes küsimustes, mis puudutavad välismaad ja noori (kas pole tore!)
Ehk siis Europassi CV koostamine, motivatsioonikirja koostamine, noortekaardid ning nende allahindlused, noortekaardid, millega saab odavamalt reisida, Euroopa Ravikindlustuskaart jne jne.
Vähemalt saan ma oma uute ülesannete käigus ise mega targaks :)
See aga pole veel kõik. Lisaks sellele olen ma nüüd järgmistel nädalatel vastutav ka Escarlata korraldatava noorsoovahetuse eest. Ehk kui nendel noortel, kes siin asju ajavad, on mingeid küsimusi või probleeme, siis pean mina tuld hakkama kustutama! Eile sain ühe plikaga tuttavaks, kes seda asja siin neil ajab noorte poole pealt, päris tubli ja usin tüdruk tundub, seega ma loodan, et ei tule mingeid probleeme.
Selle noorsoovahetusega on üldse parajalt naljakas lugu. Nimelt on selles osalejateks hispaanlased ja lätlased. Ja otse loomulikult kui saadi teada, et ma olen Eestist ning et see on Läti kohal, siis oh kuidas mind hakati küsimustega pommitama. Point on selles, et kõigepealt tulevad lätlased siia ja siis talvel või järgmisel kevadel lähevad hispaanlased sinna! Ning ikka uuriti mehe moodi, kui külm seal on, mis süüakse, mis keelt räägitakse ja bla bla bla. Neid kõige rohkem hirmutab keele probleem - hispaania noored ei räägi väga inglise keelt ning seetõttu tuleb ilmselt hakata käte ja jalgadega vehkima! Päris lõbus ma arvan.
Nad tahtsid, et mina ka vahetuses osaleksin, aga kuna ma olen osad päevad sellest Barcelonas, siis jätan vahele ning võtan osa ainult endale meelepärastest tegevustest (õhtused peoprogrammid) ning teen väikse "Youth in Action" programmi esitluse. Ja kui vaja hängin niisama kaasa :)
Ja ikka pole veel kõik. Kuna üks kutt, kes annab inglise keele tunde meie keskuses, ei saa järgmine nädal tundi anda, siis olen mina tema asendaja. Vot sulle inglise keele oskuse eest! Õnneks on tegemist pläkutamise tunniga, seega ma lihtsalt lähen ja pläkutan nendega teemal, mis neid huvitab! Vähemalt see kutt ei andnud mulle küll mingit teemat või asja ette, millest rääkima peaks. Ütles, et vaata jooksvalt :) eks ma siis vaatan.

Verd annetama

Järgmisel neljapäeval lähen ma siin verd andma. Meie linnavalitsus ning kohalik punane rist korraldavad doonorluspäeva ning otse loomulikult pean ma sellel kohal olema! Küsisin ilusti ühelt tädilt üle, et kas ma ikka võin verd anda, kui olen viimase poole aasta sees käinud kaugel Austraalias ning Uus-Meremaal ja viimase aasta sees Kambodžas, kuid ütlesid, et ole midagi, võid anda küll! Eestis näiteks pandi mulle keeld peale :)
Nüüd ma siis ootan telefonikõnet doonoripäeva tädilt, et ta mulle täpse aja ütleks, millal ma kohale pean kõmpima!

Lugu sellest, kuidas minust täisväärtuslikku Barca fänni koolitatakse...

Ilmselt kõik jalgpallihuvilised teavad, et alates tänasest on UEFA meistriliiga finaalini Roomas jäänud vaid nädalakene. Et ma ikka järgmiseks nädalaks valmis oleks ning Barcale kõvasti pöialt hoida saaks, tassis Maria mulle eile kohale Barca hümni sõnad! Lisaks luges ta mulle sõnad peale, et ma need ruttu ära õpiks, sest Barca võidab nii või naa!!!
No ja ma nüüd siis hakkan neid õppima. Need on katalaani keeles, seega edu mulle! Aga õpin vähemalt castellano keeles ära....ja tean, mida nad laualavad ja mis see kõik tähendab!

Vanemad tulevad külla!!! Juhuuuuu!

Eile sain ma emalt seni aja ühe parima uudise - mu ema ja isa tulevad mulle juuni lõpus külla! No ma olen nii excited, et ma ei oskagi kohe midagi ära teha! Ja eriti excited olen ma sellepärast, et nad vaid ei tule mulle külla, vaid me läheme ka Madriidi ning Granadasse ja sõidame niisama ringi! Nii lahe. Ei jõua ära oodata!!!
Nii lahe. Ma pean nüüd aint hakkama mõtlema, mida ma eestist tahan. Nämm, nämm. Kindlasti ühe Karumsi kohukese võtaks ja Kalevi sokolaadi ja täisteraleiba....

Pea lõhkeb - appi!

Täielik hullumaja! Mu pea lõhkeb!!!
Nii palju tegemisi - no selel Escarlata tööülesannete ära õppimine ning kõige selgeks saamine hispaania keeles on ikka paras jura küll! Nii palju informatsiooni, nii vähe aega! Pluss kõik minu enda asjad ka veel, mis ma selleks nädalaks olen sebinud!

Ma sain oma arvuti!

Viimaks, viimaks saabus eile minu lauale mu uus arvuti! Juhei. Itipoisid paigaldasid ta kenasti ära, vedasid kaableid ja juhtmeid nii mis hirmus!
Kuna ma olen Centro 14-s esimene vabatahtlik, siis polnud varem siin ei lauda, tooli ning rääkimata siis juba arvutist või internetiühendusest! Aga nüüd on ja ilus "põhi" ka järgmistele vabatahtlikele loodud!!!
Nüüd ma siis hoolega ootan seda hetke, kui ma itiosakonnast ka omale kasutaja ja parooli saan. Ütlesid, et paari päeva jooksul peaks olemas olema! Oh seda failide ümber transportimist, mis siis peale hakkab :) Igatahes olen ma ülirahul. Ei pea varsti enam oma arvutit kaasas tassima.

Mis companeros de las clases de cocina mediterranea

Selline see minu iga laupäevane kokanduskursuste kamp ongi!

Hispaanlaste "tervislikust" toitumisest

Ma olen juba ammu tahtnud siia kirjutada hispaanlaste toitumisest. Nüüd ma võtan selle aja, et seda teha. Mul on parajalt kõrini sellest pidevalt asjalik olemisest :)
Ühesõnaga hispaanlaste toitumisest. No vaadates eestlaste toitumisharjumusi ning kohalike omi, siis neis on ikka suur vahe sees.
Hispaanlastel on viis söögikorda, enamus neist ka kasutavad need kõik ära. Ehk siis hommikusöök, lõunaoode kella 11-12 vahel, siis lõunasöök kell 14-15, siis õhtuoode kella 17-18 ajal ja siis õhtusöök kella 21-22 vahel. Mina pole siiani sellega ära harjunud ning kui ma just kusagil koolitusel või üritusel ei ole, siis söön ikka eestlaslikult. Ehk hommikusöök, tööl väike snäkk-lõuna, õhtusöök ja siis veel mingi snäkk hiljem. Ja kui läheb hispaanlastega õhtusöögiks, siis mina eelistan pigem tapaseid-pinchosid. Maria Jose pidevalt räägib, et peaks ikka hakkama toituma nii nagu mina ehk õhtusöök hiljemalt kella seitsme ajal ja siis pärast endale puuvilju või jogurtit sisse ajama. Aga söögiajad söögiaegadeks. Ilmselt on nad sellega harjunud. Nad ju on ka enamasti kauem üleval ning tihtipeale praktiseerivad sellist ööelu stiilis elustiili.
Küll aga tekitab mulle siin muret kui palju nad rämpstoitu tarbivad. No see on ikka increible! (uskumatu)
Iga õhtusöögi juurde chipside söömine on täiesti tavaline. Näen seda iga päev oma silmaga, kuidas Teresa paki chipse näost sisse ajab ning Maria tagasihoidlikumalt omale õhtusöögi kõrvale neid poetab. Ilmselgelt asendavad kartulikrõpsud neil keedetud kartulit või midagi sellist, sest ma pole veel kunagi näinud, et nad oleks kartulit keetnud! Ja kui läheb baaris õlu kõrvale tapase valimiseks, siis valitakse esimesena chipsid!
Teiseks on karastusjoogid. Normaalne inimene kaanib sisse omale vett või mahla. Nemad siin kallavad alla coca colat ning fantat igal teisel võimalusel. Päris hirmus.
Ja no saia söövad nad ka minu meelest liiga palju. Ja eriti saiakesi.
See-eest magusasoon on neil tagasihoidlikum kui eestlastel. Näiteks meil kodus magus asi on ikka paras haruldus. Kui siis ainult sokolaad. Seda näitab ka see, kui pisikesed on supermarketites magusate letid. Kui Eestis on tavaliselt terve üks koridor magusaid asju, siis siin vaid üks riiul või väike riiulite kompleks.
Lisaks nad kasutavad ka mega palju õli! No see on lausa uskumatu.
Aga samas öeldakse, et vahemere rahvas on õnnelikum ning elavad kauem, kuna toituvad hästi! Tont seda teab!

Shandy, Shandy

Ma olen leidnud omale täieliku lemmikjoogi siit. Sellest alates peale, kui ma siia maandusin, on söögi alla ja söögi peale tulnud telekast joogi nimega Shandy reklaami. Ja nüüd siis nädalavahetusel ma otsustasin selle ära proovida.
Shandy on jook, mis koosneb õlust ning sidrunist. Ei, ta pole nagu Corona. Ta on pigem nagu limonaad, sest tal on vaid 0,9% alkoholi. Aga no rannas jahutuseks maitseb ülihästi!!!

Malaga luksustakso

Lugesin eile ajakirjast ühest huvitavast mehest. Nimelt on Malagas üks vahva härrasmees nimega Jose Moreno, kes muutis oma auto luksuslikuks taksoks. Ei, tema auto ei sõida ise või ei räägi maheda George Clooneyliku häälega. Küll aga sisaldab väga palju erinevaid teenuseid. Näiteks minibaar, Playstation, televiisor ja DVD vaatamise võimalus, fax, telefon, arvuti ja koopiamasin ehk teisisõnu kõik mugavused ühele ärimehele-kuulsusele.
Oma teenusega on ta juba kuulsuste seas tuntud ning tal on tekkinud juba oma klientuur, mille hulka kuuluvad ka meie meediamaastikul tuntud tegelased nagu Tina Turner, Antonio Banderas ja Julio Iglesias.

Ekskursioon tühistati

Minu homne ekskursioon tühistati, kuna avastati, et millegipärast on homme zoopark kinni. Seega olen ma homme tööl nagu viis kopikat, mis ongi väheke hea. Sest no ikka kuhi asju ootab tegemist.

Verdasco abikaasaks

Reedel vaatasime Mariaga Nadali ja Verdasco mängu. Ja siis vaatasime ja vaatasime. Ja siis Maria küsis, et kelle poolt ma olen. Mina otse loomulikult Verdasco poolt. Ja siis Maria hüppas rõõmust lakke - ta leidis, et Fernando sobiks mulle ideaalselt meheks ja et ta viimaks on leidnud selle hispaanlase, kelle pärast minul silm särama läheb. Selline oli Maria tõlgendamine sellele, et ma Verdasco poolt olen. Mina muidugi muigasin omaette.
Ja siis järgmisel päeval naasis Maria minu juurde informatsiooniga, et vanuse poolest (Verdasco pidavat olema 25-aastane) sobiks ideaalselt ning et ta olevat ka oma pruudist just alles lahku läinud. Et mida ma nüüd ootan, hakaku Madriidi poole sõitma!
Sellised armsad olevused need hispaanlased ongi. Mul on nii hea meel, et Marial nüüd kohe nii huvitav ja põnev on mulle Verdasco pähe määrimisega :)

Meie kortertinaaber Teresa ning tema "kiiksud"

Meie korterinaaber on hakanud näitama vähe imelikke märke. Selles mõttes, et ta käib meil ainult koolis. Tema tunnid on 9-13. Siis läheb ta koju, sööb ja magab siestat nii 2-3 tundi. Ja siis teeb mitte midagit ehk vaatab telekat. Ja nii päevast päeva.
Ja siis kui me õhtuti kell 9 kõik teleka ette koguneme, et vaadata uudiseid, siis on Teresa esimene, kes hakkab haigutama ning magama minemisest rääkima. No mida perset?
Mina ja Maria teeme terve päeva tööd, käime kursustel, loengutes, trennis ja jumal teab veel mida kõike me ära ei tee ning meil ikka pole und. Meil on Mariaga viimasel ajal mingi "kiiks" - me väga ei maga. Üle hulga aja oli laupäev esimene kord, kui meil mõlemal tõsine uni oli ning me poole lauluvõistluse ajal oleks peaaegu magama jäänud.
Lisaks ma kardan, et Teresa ei oska süüa teha. No ma pole teda veel näinud kunagi köögis midagi muud peale võileiva tegemas. Ja pesu ta ka ei pese, vaid tassib kõik ema juurde nädalavahetuseks. Ära hellitatud jõmpsikas!

Abort alates 16-aastaselt legaalne

Viimasel ajal on meil päevakorrale tulnud jälle vana hea abordi teema. See on läbi aegade Hispaanias väga palju poleemikat tekitanud.
Nüüd siis võeti vastu seadus, mille kohaselt võib aborti teha kuni 14. nädalani ilma igasuguse põhjuseta. Sealt edasi võib ka aborti teha, kuid vaid siis kui loode on alaarenenud või siis rasedus on emale ohtlik.
Poleemikat tekitab siinkohas see, et aborti võivad minna tegema kõik, kes on vähemalt 14-aastased ning neil ei ole enam vaja isegi vanemate nõusolekut või luba selleks. Kui 16-aastane plika jääb rasedaks, siis mingu muutkui arsti juurde ning tehku abort.
Muidugi on meie kirikupead püha viha täis, sest iga abort on ju tapmine.
Minu arvamus sellest. Minu meelest on hea, et sa võid teha aborti kui see on vajalik. Vajalikkuse all mõtlen ma siis tõesti seda, et kui see "juhtus". Küll aga ei poolda ma seda, et alaealised tibid võivad nüüd ilma vanemate loata aborti tegema hakata. No vabandust väga, kuid 14-aastane üldse ei mõistagi, millised võivad olla abordi tagajärjed. Siinkohal ikka peaks ka mõni vanem ja targem inimene olema abiks. Võib juhtuda nii, et abordi tegemine saabki "elustiiliks". Mis siis ikka, kui jään rasedaks, teen abordi ja jälle otsast peale. Ma siinkohal võin enda tutvusringkonnast tuua kasvõi näiteid inimestest, kes on mitu korda aborti teinud ning ikka ei saa aru sellest, et ükskord võiks hakata kaitsevahendeid kasutama! Ja kui juba 2ondates inimesed ei saa sellest aru, siis mis me veel pubekatest üldse räägime?
Vestlesin sel teemal ükspäev ka oma korterikaaslase Teresega. Ta on arvamusel, et see on igati hea, et võid minna iga kell aborti tegema ning vanematele ei pea sellest rääkima. No ma ei mõista, aga igaühel on õigus oma arvamuseks.
Vaatame, mis sellest edasi saama hakkab.

Esimene avaliku wifi ala Alicantes

Täna, kaks tundi tagasi avati esimene tasuta wifi ala Alicantes. Pargis nimega Canalejas on võimalik nüüd kenasti internetti kasutada.
Ok, ma olen natukene skeptiline selle asja suhtes. Täna on avamine ning tõesti wifi olemas. Mis aga saab edasi? Kas see wifi ka siia jääb? Ning ühendus paraneb või jääbki alatiseks niiviisi kõikuma nagu praegu?
Eks ma tulen siia mõni teine päev tagasi aga praegu tundub, et töötab küll!

Lühikokkuvõte nädalavahetusest

Minu nädalavahetusest veel.
Reedel tegime me Mariaga sõna otseses mõttes mitte midagit. Käisime poes, koristasime ning vaatasime Verdasco ja Nadali mängu. See on aga hoopis üks teine lugu, millest ma mingi hetk pikemalt kirjutan :)
Laupäeval kokanduskursus. Peale seda väike turul käik. Siis väike külastus randa ning jalutuskäik Alicantes koos Maria, tema õe ning abikaasaga. Ja siis väike tennis ja Eurovisioon õhtul.
Pühapäeva hommiku poolikul läksime randa. Ausalt öeldes ma ei salli siinsel aastaajal siin rannas käimist. Üle tunni ikka ma enam seal olla ei kannata. Ja sellisest eestilikest terve päev rannas lebotamist ei kujuta ma ausalt öeldes kohe üldse ette! Aga miks mulle ei meeldi? Sellepärast, et meil on siin juba palav. Stabiilne 25 kraadi varjus ning takkaotsa veel ka päike! Aga vesi see-eest on külm. Vähemalt minu jaoks. No kuulge, 19 kraadise veega mina rohkem kui oma varvast vette ei pista! Ma pole hull! Ja siis nii ongi - palav, tuul ei liigu ning kõrbe seal liivaribal. Ma ootan juba juunit, siis peaks ka juba saama vette!!!
Ja siis kella neljast olin mina telku ees tagasi, et vaadata Federeri ja Nadali mängu! Jee, Federer võitis!!!!! Ma olin jummala häppi. Loodetavasti sai ta nüüd kõvasti enesekindlust ning tema mäng läheb ainult ülesmäge...
Ja õhtul tegin ma tööd. Kirjutasin ühte artiklit. Kohe mitte kuidagi ei tahtnud välja tulla. Kuidagi keeruliseks on see kirjutamine läinud. Selles suhtes, et materjal on hispaania keeles ja siis ürita seda tõlkida. Need sõnad kohe üldse ei taha ritta minna. Aga tehtud sai ning hommikul kiitis ka toimetaja heaks. Bien!
Ja selline tagasihoidlik mu nädalavahetus oligi! Mitte midagi erilist...

Ahjaa, üks huvitav hetk oli. Otse loomulikult kui hakkad mõtlema, et kurat, natuke igav on ja midagi võiks juhtuda, siis muidugi ka juhtuma. Ma ei mäleta mida ma täpselt tegin, aga olin kusagil rannapromenaadi ja sadama kandis, kui ma järsku suutsin ära lõhkuda oma plätud. No ja ikka niimoodi, et neid mitte mingi imenipiga ei saaks parandada. Ja siis ma mõtlesin, et tore, tore. Nüüd ma pean paljajalu koju minema. Ja siis ma läksin. Seiklesin mööda pisikesi tänavaid üritades leida kõige otsemat teed. Ja vaatamata sellele, et koju jõudes mu jalatallad süsimustad olid, sain ma oma jalanõude lõhkumisest ka väga palju kasu. Leidsin Mango outleti kogemata.
Ja olles koju jõudnud, läksin ostsin uued plätud omale. No ma pole juba ammu midagi nii mugavat oma jalas tundnud!!!!

Olleta y calamares a la romana

Laupäeval oli mul järjekordne kokanduskursus. Kui kell hommikul helises, siis mul oli tunne, et on öö. Sellist väsimust ikka pole juba ammu olnud. Ilmselt on süüdi kevad ning palavus, mis meie korteris vaikselt võimust võtab. Samuti ei saanud ma mitte kuidagi magada - jätsime aknad lahti, et õhku oleks ning palavust saaks leevendada, kuid kusagil majas käis pidu ning karjumine. Ja nii ma siis öösel komberdasingi vahepeal aknaid sulgema.
Aga kokandusest. Selleks korraks oli ette nähtud kahe toidu õppimine - olleta ja calamares a la romana. Olleta on supilaadne asi ning väga tüüpiline Alicante piirkonnale. Põhimõtteliselt koosneb see miljonist rohelisest asjast, riisist, läätsedest, kartulist ning ubadest. Suhteliselt igav oli ka selle valmistamine. Kõik ära tükeldada ning potti keema visata! Mulle see toit väga ei sümpatiseerinud. Aga järgmine nädal saab siia ka see retsept kirja, kui kellelgi isu tüüpilise minu linna söögi järele :) Kuigi osasid komponente te vaevalt Eesti toidumaastikult leiate!
Silm aga läks särama siis, kui tuli calamares a la romana (ehk praetud kalmaarid) kord! No ma polnud mitte kunagi varem näinud milline vastik limane elukas see kalmaar välja näeb! Ja selle puhastamine on ka parajalt räige. Mulle millegipärast kohe üldse ei ostu see näppudega sisikonnas sonkimine. Aga tehtud ta sai.
Põhimõtteliselt käib see calamares a la romana valmistamine nii:
Kalmaar. Pea otsast ära, selgroog välja, ära koorida (teda kooritakse nagu rabarberit!), sisikond seest välja (või vähemalt see, mis sellest sinna alles on jäänd), ära puhastada jooksva vee all ning kääridega tükkideks lõigata. Ja siis pann õliga tulele, kuumutada, kalmaarid jahust ja soolast läbi ning pannile. Küpsetada vaiksel tulel kuni pruunikad-kuldsed. Liigsest õlist lasta natukene "kuivada", sidruniga üle ja nämm-nämm!
Järgmine nädalavahetus lähen ostan omale kalmaari ja teen kodus ka. Lihtne, odav! Kilo kalmaare maksab meil siin 6€, aga minul läheb vaja ju ainult ühte ehk ca 1-2€. Isu tuli nüüd kohe peale...
See on kindlasti üks asi, mis tuleb siit minuga tagasi Eesti kaasa. Muidugi ma ei tea, kust neid värskeid kalmaare välja võluda. Äkki Stockmannis ikka on...
Ja siit nüüd tuleb eelmise nädala lasane retsept!

Lasana de verduras

Komponendid:
200 gr lasane plaate
1 sibul
1 porru
1 suvikõvits
1 porgand
250 gr spinatit
1 purk tomatipastat
1 purk tuunikala
oregano, õli, sool
riivitud juustu
kaste

Kaste koosneb:
1 liiter piima
60g võid
60g jahu
õli, näputäis valget pipart, soola

Kuidas teha:
Roheline värk pesta. Porgand, porru, sibul ja suvikõrvits tükeldada peenikesteks rõngasteks. Panna kõrge äärega pann tulele, praadida sibul ning siis lisada eelpool mainitud juurikad. Küpsetada tasasel tulel pehmeks. Panna soola.
Spinat. Võtta üks pott või anum, panna veega tulele ning spinat sinna kuumenema ca 8 minutiks. Spinat tõmbub seal ilusti kokku, et ta siis koos ülejäänud möksi sisse segada.
Samal ajal kui juurikad tulel küpsevad, võtta sooja veega anum ning panna sinna lasane plaadid likku. Ligunema peaks nad ca 10 minutit.
Kui spinat on piisavalt kokkutõmbunud, siis lisada ülejäänud möksile, lisada tomatipasta ning tuunikala. Kui kõik kenasti koos, siis ära kurnata pasta lehed ning hakata kihte laduma.
Samal ajal teha kaste. Kõigepealt või, siis jahu ja piim vaheldumisi ja maisteained ka. Nagu ikka.
Millegipärast pandi kaste ainult viimasele korrusele. Samas mina paneks ikka igale poole ja juustu ka kihtide vahele.
Lõpuks peale riivitud juust ning ahju 12 minutiks ca 180 kraadi juures.

Head isu! Buen provecho!

Soraya vs Urban Symphony

Laupäeva õhtul sättisime end kella üheksaks teleka ette. Algamas oli Eurovisioon. Kuna nii Eesti kui Hispaania olid finaalis, siis me lihtsalt pidime seda vaatama. Muidu oleks ilmselgelt selle vahele jätnud. Lauluvõistluse finaaliks olid kohale sõitnud ka Maria Jose õde koos oma abikaasaga. Kuigi Maria õde on temast tunduvalt noorem, tundus mulle hoopis vastupidi. Ja tema abikaasa – ma pole juba tükk aega niivõrd hirmuäratavat meest näinud, täielik rullnokk (vabandust, tean, et ei tohiks niiviisi kommenteerida). No ta ei teadnud isegi kus asub Venemaa, kui Maria üritas talle seletada, et Eesti asub Venemaa ja Soome juures.
Igatahes olime me lauluvõistluseks valmis. Minu jaoks oli kohati naljakas seda võistlust vaadata. Põhjusi selleks oli kaks. Esiteks toimus võistlus Moskvas ning need vahepealsed venekeelsed sõnad panid mind pidevalt itsitama. Sellest tulenevalt pidin hakkama õpetama ka Mariale mõningaid vene keelseid sõnu või seletama lahti neid, mis vaheklippides ilmusid – mis on borš, balalaika või matrjoška?! Ja otse loomulikult ei saanud keegi üle ega ümber sellest, et seal on talvel veel külmem ning kindlasti peab ka siis rohkelt vodkat jooma ☺
Teiseks Norra laul ning esineja. No ma ei või kohe kui ühte moodi see laulja oli mu sõprade-tuttavatega EBSist. Vennad Kristjan ja Andreas Tiik – kas te olete kindlad, et teil pole ühte norrakast venda? Peaksite igaks juhuks emalt-isalt üle küsima...Sellist sarnasust pole ma enne näinud. Igatahes mulle meeldis see norra laul, naljakas ning igati eristuv. Ja mis peamine – meeldejääv!
Igatahes vaatasime huviga võistlust. Urban Symphony laul – Mariale täiega meeldis meie laul. Hispaania Soraya laul – no mina pole sellist tobedust juba ammu näinud, puudus igasugune isikupära. Lisaks otsustagu ükskord ära, kas teha laul hispaania või inglise keeles. Teised aga olid arvamusel, et käib küll, parem kui eelmise aasta chiki-chiki. Laulude lõppedes olid kõik juba aga täielikud laibad ning ootasid hääletust. Kuigi Maria ikka mõlgutas vaikselt mõtteid peale hääletust välja mineku teemadel...aga mina teen oma pidutsemistega pausi praegu. Aitab küll. Pealegi läheb kohe nii kiireks, et üks korralik uni öösel kulub igati marjaks ära.
Esimeste häälte tulemusena olid mõlemad riigid punktideta. Ja siis sai Eesti esimesed punktid. Vahi. Lahe. Hispaania jäi veel pikaks ajaks punktideta, Maria tahtis juba häbist laua alla vajuda – kuidas nii, et Eesti on juba esikümnes ning Hispaania punktideta? Samas nad olid õnnelikud, et Hispaanial halvasti läks – sest mitte kellelegi see laul ei meeldinud ning nad üldse ei mõistnud kes küll sellise tobeduse lõi ning sinna nende riiki esindama saatis...sama hästi võiks ju meie mingi laulujupi valmis meisterdada, ilusad lühikesed kleidid selga ajada ning lavale ronida!
Peagi, kui oli näha, et Hispaania võib maha matta oma “võidušansid”, hakkas Maria hoogsalt Eestile kaasa elama. Vaat et rohkemgi kui mina. Ja lõppkokkuvõttes olime me mõlemad rahul, et Eestil niivõrd hästi läks. Jeei! Üle hulga aja oleme taas Eurovisiooni “kaardil” ning pääseme kuuenda koha eest otse järgmise aasta finaali! Igati tublid, braavo!
Millegipärast on Eurovisioon aga minetanud minu silmis oma tähenduse ning populaarsuse. No kuulge, mis Euroopa maa see Azerbaidžaan on? See on pisut juba liig mis liig. Ning rohkem rõhku pannakse show’le kui lauludele, mis teeb ka paratamatult pisut kurvaks. Ja no see aasta lihtsalt polnud ühtegi laulu peale Eesti oma, mis oleks kohe kõvasti meeldinud. Erinevaid laule vaadates tikkus pidevalt uni silma ning ma ei suutnud ära oodata, millal juba magama saaks. Äkki järgmine aasta Eestist vaadates ning sõpradega traditsiooniliselt napsutades hakkab mulle see võistlus jälle meeldima...seniks aga bye-bye, Eurovision!

Minu esimene konverentsil esinemine

Reedese tööpäeva veetsin ma ühel konverentsil. Hispaanias on üks pank loonud asutuse nimega Camon, mis korraldab erinevaid konverentse ning koolitusi. Ühel sellisel ma osalesingi. Aga mitte lihtsalt õpihimulise noorena, vaid esinejana. Miks? Sellepärast, et tegemist oli Euroopa Liidu programmile “Youth in Action” suunatud koolitusega ning otse loomulikult oli minu ülesandeks seal rääkida vabatahtliku teenistusest ning oma tööst-kogemustest-seiklustest vabatahtlikuna Alicantes ning Hispaanias. Peale minu esines ka üks prantsuse vabatahtlik, kes oli oma teenistust lõpetamas Valencias. Ma olen nimedega natukene kehv (no kuidas sa suudad kõik nimed meelde jätta, kui kohtad päevas niivõrd palju uusi inimesi!) ja seega ei jäänd tema nimi mulle jälle meelde...
Mulle meeldis. Ei tea kas see on naiselikust edevusest või millestki muust tingitud, aga mulle meeldib esineda. Mu tähelepanuvajadus saab seal ilmselgelt rahuldatud ning hea on teisi aidata.
Seal koolitusel kohtasin ka ühte ladina-ameeriklast (ma jälle ei mäleta tema nime, häbi mulle!), kes on enamus oma elust elanud USAs, nüüd töötab siin Alicante ülikoolis. Ta tundis täiega Eesti ning Põhjamaade vastu huvi, kuna ta õpib õigust ning tahaks teha oma magistrikraadi demokraatia teemal ning lisada sinna ka Põhjamaad. Lisaks pakkus ta mulle abi, kui mul on küsimusi siinse ülikooli kohta - mida mul otse loomulikult on!
Lisaks leidsin tema näol omale täieliku mõttekaaslase teemal, et hispaanlased on liiga hispaania kesksed. Mina ei mõista seda, kuidas enamus hispaanlasi pole Hispaaniast välja reisinud ning ei tea maailmast mõhkugi. Ok, ok – nad teavad elu-olu Lõuna-Ameerikas ning Inglismaal. Inglismaa on siin kõigile täielik unistus, sest tahetakse inglise keelt õppida, kuid sellest hoolimata keegi sinna väga ei jõua – ja isegi vaatamata faktile, et headel päevadel maksab pilet 5 euri!!!! Muus maailma asjades on nad täielikud umbluud. No toome siinkohal näite kasvõi minu korterikaaslasest Teresast, kes ei teadnud, kus asub Eesti ning pakkus esimese asjana, et see on seal kusagil Serbia ja Horvaatia kandis. Või siis kasvõi seda, et enamus hispaanlasi on küll käinud Madriidis, kuid Barcelona, Sevilla, Granada, Valencia või mõne muu linna külastamine on ikka paras haruldus juba! Näiteks on minu tuutor Escarlata 31-aastane ning läheb esimest korda alles Barcelonasse. Kuulge, ma olen seal käinud juba vähemalt 3 korda, olen teisest Eurooopa otsast ning pole veel 22-aastanegi.
Igatahes ma nüüd hakkan selle onuga suhtlema, tundub igati kasulik diil ☺
Mulle õudselt meeldis see koht ning stiil, kuidas konverents oli üles ehitatud. Ma ei saa sellest aga siia rohkem kirjutada, sest mu mõtet hakkas seoses sellega kohe kiiresti tööle...
Andsin päeva lõppedes oma kaardi ka selle korraldajale, kui neil peaks mind vahel vaja olema.
Päris kasulik asi tundub see Camon.

Escarlata läheb kolmeks nädalaks puhkusele! Tore, tore!!!

Reedel sain ma teada, et Escarlata ehk minu siinne tuutor läheb kolmeks nädalaks puhkusele! Ei no tore, tore!
Praegu käima hakanud nädal on viimane, mil ta tööl on. Siis sellest järgmine on tal "ettevalmistus pulmadeks" ning seejärel kaks nädalat pulmareisi puhkust. Jah, siin Hispaanias on seadusega määratud sulle 15 päeva puhkust pulmade puhul ning katsu sa vaid mitte seda kasutada!!!!! Minu esimene reaktsioon sellele oli - suu hämmingust lahti vajudes äkitselt hüüdes "Misasja?!". Lugupeetud eesti valitsus, kus on meie 15-päevane puhkus pulmade puhul? Ah? Tahaks ka, kui abielluma hakkaks. Lisaks see oleks ju igati inimlik. Ei pea muretsema, et kui abielluma hakkad ja pulmareisile tahad minna, siis pead pool aastasest puhkusest kohe välja võtma ja "ära raiskama". Ja ühesõnaga nii ongi Escarlata puhkusel alates järgmisest nädalast kuni 15. juunini.
Mis see minu jaoks tähendab? Otse loomulikult seda, et praegune nädal tuleb ülikiire. Peame Escarlataga ära saatma muudatustega noorsoovahetuse projekti, sellele allkirjad saama, siis kokku leppima Lauraga minu workshoppe puudutavad asjad, bookima
Peale selle pean selle nädalaga ära õppima Escarlata mõningad töökohustused. Näiteks hakkan ma konsultatsioone andma mitte vaid vabatahtliku teenistuse teemadel, vaid ka teistel rahvusvahelistel teemadel nagu noorsoovahetused, koolitused, kuidas töötada välismaal ja palju muud sarnast. Samuti jääb minu õlule kogu vabatahtlike teenistuse asi Centro 1-s ehk ma hakkan vastama kõikidele vabatahtlikele, kes soovivad Alicantesse tulla. Ok ok, ma teen valmis lihtsalt ühe kirja, mida kõigile kopima hakkan, aga ikkagi...
Lisaks kõikidele eelpool mainitud tegevuste juures on mul teisipäeval ka ekskursioon ning olen päeva üldse Alicantest eemal...
Ma olen sellel teemal natukene kuri, sest a) Escarlata ei võinud mulle seda enne öelda, et ta ära läheb ja b) oleks loogiline, et minu õlule jäetakse selline "koorem" kui ma olen siin oma teenistust juba lõpetamas ning jagan matsu lahti, kuid praeguseks olen ma siin töötanud tsuti üle 2 kuu ning palju asju on ikka veel staadiumis "uus ja huvitav".
Samas võtan seda kui enda proovile panemise perioodi. Vean kihla, et ma arenen nende kolme nädala jooksul rohkem kui kolme kuuga ning minu keelepraktikale on see ka igati hea. Seetõttu ma juba ootan seda Escarlata puhkust ning kõike, mis siis vahepeal toimuma hakkab...
Aga kui ma vahepeal ütlen teile, et ma olen hulluks läinud, siis teate millest!!!!
noorsoovahetuseks majutuse (suures lootuses, et mingeid probleeme ei tule ning et nad ikka toetavad mu projekti), külastama ülikooli (kuna ma peaks hakkama sealt suhtlema ühe kutiga, kes tahtis meiega koostööd arendada) ja nii edasi ja nii edasi...