22 viimne taks läheneb...

Vaikselt on juba tunda, kuidas mu viimne taks hakkab lähenema. Minu postkasti on hakanud saabuma kirjad-kaardid. Nii lahe. Lähen kohe iga päev õhinaga postkasti kallale, et näha, kas ma olen midagi ka postkasti saanud. Siinkohal vihje – ärge öelge mulle, kui te midagi saadate! Palju põnevam on, kui ma ei tea, et keegi võiks mulle midagi saata!
Näiteks esmaspäeval sain ma paki vennalt. Palusin, et saadaks mulle inglise keelseid filme. Ja siin nad nüüd on – kenasti CD-del ootamas oma päeva. Ja Prison Breaki viimased osad ka. Esmaspäev vaatasin kohe ühe, teisipäev teise. No nii põnev ikka....suur aitäh, venna!
Ja eile sain kaardi ja kirja vanaemalt! Rebisin kohe ümbriku lahti, lugesin ruttu kirja läbi ning panin kaardi kenasti öökapile ilutsema....nii lahe! Aitäh!!
Huvitav, mis kõik mu postkasti veel ei saabu...

Festival de Cine de Alicante

Esmaspäeval hakkas meil siin filmifestival Festival de Cine de Alicante, mis kestab kuni pühapäevani. Selle aasta teemaks on õudusfilmid. Muidugi leidub ka tavalisi filme, kuid põhiprogrammi moodustavad õudukad. Ja kõik on hispaania filmid!
Iga päev jookseb erinevates kinodes-saalides vähemalt kolm filmi. Sissepääs on seanssidele täiesti tasuta või sümboolne 1 euro. Kas pole mitte mõnus!
Eile käisime vaatamas esimest filmi “La habitacion del nino” (eesti keeles lastetuba). Kell pool üheksa seadsime neljakesi (naisteõhtu!) sammud kino poole, et jõuda üheksasele seansile. Minu üllatuseks oli kell 9 enamus saalist täis, mõnes üksikud vabad kohad ainult. Filmi sisu oli see, et mees, naine ja seitsme kuune laps kolisid uude majja, kus lastetuba kummitas...
Ma ei saa kunagi aru miks, kuid õudukad tunduvad mulle alati rohkem naljakad kui hirmsad. No tõesti. Lagistasime Mariaga naerda nii mis hirmus! Ja siis mõtlesime, et kui see on õudukas, siis mis veel komöödia võiks olla. Ok ok, üks hirmus koht oli ka, kus ma ikka peaaegu pingilt püsti pidin kargama, kuid see oli ka kõik....
Igatahes jäin ma rahule selle festivali esimese filmiga. Mulle meeldis. No mõned teised nähtud hispaania filmid on paremad olnud, kuid üldiselt oli hea. Ja see oli ju minu esimene kord Alicantes kinos käia!!!
Ja nüüd lähme homme jälle....tõsist õudukat vaatama nagu kohalikud räägivad....

Ettevõtte asutamine kui tuumafüüsika

Mul on see nädal esmaspäevast neljapäevani kursus “Kuidas asutada Hispaanias ettevõtet?” ning seetõttu on minu blogi sissekanded see nädal ka märksa harvemaks jäänud. Aga ma luban ennast parandada järgmisel nädalal, kui ma taas põhikohaga tööl olen ☺
Ja kursusest. Oi, see on väga kasulik ja päris huvitav on kuulata, kuidas neil siin asjad käivad. Ma ükspäev kirjutan sellest pikemalt (ärge enne järgmist nädalat seda oodakse, sest kellelgi tuleb siin vahepeal tähtis päev!), aga nii palju võin ma teile ära öelda, et võrreldes Eestiga on siin firma asutamine ikka täielik tuumafüüsika...no mul ikka kukkus esimesel päeval suu lahti, kui ma kuulsin kuidas kõik need asjaajamised siin käivad!

Palga ülekanded – nutta või naerda?

Ma sain ükspäev teada, kuidas meil siin linnavalitsuses palkasid makstakse ning ülekandeid tehakse. Nimelt kuulub minu keskus linnavalitsuse mõjuvõimu alla ning kõik rahalised sehkendused käivad seetõttu linnavalitsuse kaudu ehk teisiseõnu üliaeglaselt. Ma sain näiteks alles eelmise nädala lõpus kätte oma reisikulude rahad ehk selleks läks peaaegu kolm kuud!!! Muidugi olen ma siin palju kära tõstnud selle peale ning siis nüüd ootan kuni Escarlata oma pulmareisilt tagasi tuleb (ta muuseas võitis mingi mänguga reisi New Yorki ning nüüd läks hoopis sinna), et siis seda rahade asja edasi arutada, kuna kui ma pean hakkama ostma tagasipiletit, siis ma mitte mingil juhul pole nõus sellega, et ma saan raha alles kolm kuud tagasi. Ja siis raamatupidaja pakkus mulle välja, et võivad kohe kõik raha mulle üle kanda, kui ma pärast kulutšekke (pean tõendama oma lennupiletid ning üüri) ei esita, siis maksan raha tagasi. No mulle see variant sobiks igatahes rohkem. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Vaid hoopis sellest, kuidas siin tehakse igakuised palgaülekandeid töötajatele. Ei, see asi ei käi nii lihtsalt nagu Eestis, et logid muudkui internetipanka ja hakkad usinasti maksma. Tuletan meelde – meil on siin stagnaaeg seoses kõigega, mis puudutab paberimajandust!!! Ehk siis iga kuu alguses lähevad linnavalitsuse raamatupidamisest inimesed tip-tap panka, et sisse anda kõik tehingud ning et pank saaks hakata kõikidele ülekandeid tegema. Jajah, uskuge või ärge uskuge.....vaesed raamatupidajad ja pangatöötajad...kui mina oleks raamatupidaja Eestis olnud ning tuleks siia süsteemi, siis ma arvan, et ma kõigepealt istuks suu ammuli paar kuud ning siis muudkui lahistaks nutta, sest see tundub isegi mulle niivõrd müstiline. Mõtle, mis siis veel tänapäeva moodsad Eesti raamatupidajad peaks asjast arvama...

Meil saab nüüd internetis liiklustrahvide eest maksta! Hahaa!

Üks suur uudis on meil siin viimase nädala jooksul veel. Nimelt saab meil nüüd interneti vahendusel liiklustrahvide eest maksta! Jah, enne meil sellist võimalust ei olnud. Pidid minema kohale või tegema pangakontoris ülekande. Siuke väheke stagna aeg on meil siin ☺
Ja siis küsiti tänaval inimestelt, et kas nad nüüd hakkavad tegema? Ütlesin enamus, et ikka jah, kui õnnestub selgeks õppida. Probleem on vaid sellest, et meil kasutab pea 47-st miljonist inimesest vaid 12 miljonit inimest internetti...

Masinad invaliidide meres suplemise hõlbustamiseks

Kuna meil on kätte jõudnud siin juba suvi ehk rahvas käib hoogsalt rannas ning ujumas, siis näidati eile ka ühte huvitavat uudist. Nimelt võeti meie provintsis kasutusele huvitavad masinad, mis kergendavad invaliidide ja puuetega inimeste meres ujumas käimist.
Ühesõnaga kui tuleb randa invaliid või puudega inimene ning ta soovib vette minna, kuid ise seda teha ei saa, siis võib ta minna vetelpäästja torni juurde ning paluda, et vetelpäästjad ta vette viiks. Selleks on tehtud eraldi masinad, mis meenutavad minu ja venna seda kardi moodi masinat, millega me hoogsalt väiksest peast ringi kimasime. Invaliid pannakse sinna peale, rihmadega kinni (kui vaja) ning vetelpäästjad viivad ta vette ning sõidutavad teda seal.
Minu meelest jummala tänuväärt vahend.....kahju, et Eestis vaid vesi nii külm on.

Kuumalaine jätkub...

Meie kuumalaine jätkub. Uudistes rääkis täna, et ei mäletata aega, kus sellisel aastaajal oleks Hispaanias olnud 38 kraadi. No meie oleme ranniku ääres ning meil on siuke tagasihoidlik 28-30 kraadi, kuid sisemaal pidid inimesed juba palavuse kätte "ära surema"...

Mida ma küll Eestist tahaks...

Kuna mu vanemad tulevad juba vähem kui kolme nädala pärast külla, siis hakkasin ma vaikselt omale seinale meisterdama nimekirja asjadest (isa soov), mida ma Eestist tahaksin. Aga ma ei kujutanud kunagi ette, et see võib nii raske olla.
Ühesõnaga ei tunne ma justkui millestki puudust. Sellega on ilmselt vist nii, et kui sul seda silma või nina all ei ole, siis midagi ei olekski nagu puudu ning ei oska neid asju ka igatseda. Otse loomulikult, kui keegi mu nina all musta leivaga kurgivõikut sööks, siis ma teeks ükskõik mida, et sellest kasvõi väikest ampsu saada! Või kui keegi Kalevi šokolaadi sööks või Karumsi kohukest või hapukoorega tomati-kurgi salatit või kohupiima või.....nii saaks selle nimekirja päris pikaks ajada! Aga kui keegi sul nende asjadega sul silma all ei ole, siis nagu ei tulegi kohe meelde kõik need asjad, mis tavaliselt sinu kööki Eestis täitsid. Ja nüüd ma siis mõtlengi pidevalt, mis küll oleks see, mida ma tõesti Eestist tahaks.
Ma olen siin ilmselt harjunud toidu ning sellega, et neid asju, mida ma tavaliselt söön, ei ole. Näiteks, kui ma Eestis jõin ainult kaasiga vett, siis siin on see automaatselt vaheldunud gaasita vee vastu. Arvestades seda hulka, mis ma omal kõrist alla ajan, oleks gaasiga veel ostmine liig mis liig. Selle rahaga on parematki peale hakata. Aga vahel väike Perrier ikka ka ostukorvi läheb! Lisaks maitseb šokolaadidest ka mõned hispaania šokolaadid väga hästi ning Milka on üle prahi, kuid üldiselt on siin palavuses selle magusa õgimisega natukene nihusti. Aga jah, nii see on, mul on see nimekiri seinal ning ootab iga päev täiendusi....

Minu nädalavahetusest veel...

Midagi väga ekstreemset ning seksikat meil ees ei olnud.
Reede õhtul olime me mõlemad Mariaga jummala laibad. Mõtlesime küll minna välja, jõhker plaan oli ja kõikidega kokku lepitud, kuid kui me üritasime pool kümme hakata kokteili rüüpama, siis vajus mõlemal silm niiviisi kinni, et hirmus. Mõtlesime, et ei, teeme parem naisteka, vaatame filmi ning lobiseme niisama. Mõeldud, tehtud! Üle hulga aja väga mõnus õhtu Mariaga.
Teresat meil tavaliselt nädalavahetustel Alicantes ei ole, sõidab alati oma mägikülla. Aga seekord ta naasis öösel ning koos oma sõbrannaga. Kuna meil tavaliselt mingit liikumist öösel ei ole, siis pidin ma ikka alguses end surnuks ehmatama. Mõtlesin, et no nii, nüüd on see hetk käes, kui meid öösel röövima tullakse. Nimelt sadasid Tere ja ta sõbranna kolinal sisse kell kolm öösel, läksid uuesti ära ning naasesid kell 6 hommikul. Peale seda mina enam und ei saanud ning üles jäingi. Mulle on siin ikka väga hakanud meeldima pikad hommikud, kohvi joomised ning nõmedate multikate või uudiste vaatamine. Samuti on lahe vaadata, kuidas päike üle katuste tõusma hakkab! Ja siis oli kokandustundi minek.
Peale kokandustundi mõtlesin korraks, et lähen randa, aga see mõte kadus sama kiiresti ära. Otsustasin, et olen pigem tubli ning lõpetan oma projekte ära. No osati sellest sai ka asja. Minu projekt konkursile "Tähed särama" sai laupäeval ära saadetud. Ootame nüüd, kas nad peavad mind hulluks või ei. Peale seda läksin lippasin koju ning helistasin mõnele sõbrale, et aitab nüüd küll, vaja end lõdvaks lasta ning väljaminek! Meil avati üks uus baar siin - täiega lahe! Siuke vaba õhukas. Käisime seal, istusime ning jututasime ja tegime väikse tiiru pärast El Barrios. Tagasihoidlikult kell 2 kodus. Aga mõnus oli.
Pühapäeva hommikul uimerdasin niisama ringi, käisin jooksmas ning tegin mitte midagit. Siis lõpetasin oma projekti ära, kirjutasin artiklid Viimsi Teatajale ning oli aeg tenniseks. Põhimõtteliselt võib iseloomustada mu pühapäeva tennisemaratoniga. Kõigepealt Nadali mäng ning sinna otsa Verdasco. Mul on väga hea meel, et Nadal kaotas, aga no minu Verdasco oleks ju ikka võind edasi saada. Vaeseke! Aga kõigil on halbu päevi...
Eile oli veel ka Maria sünnipäev. Ta läks laupäeva õhtul ära oma külla, et vanematega-sugulastega õhtust süüa ning naasis eile õhtuks. Ostsin talle ühe megailusa päevalille sünnipäevaks ning tervitasin teda tulles sellega. Oli väga õnnelik, ütles, et siin pole väga kombeks sünnipäeva tähistada! Ja siis läksime temaga jäätist sööma ja jututama. Väga-väga mõnus õhtu oli! Õhtul sõime veel peale tordijäänuseid, seega mõlemal oli õhtuks selline tunne justkui oleks täissöönud elevant :)
Ja nüüd on tulemas minu sünnipäev...peaks välja mõtlema, mis ma meisterdada võiks.
Ning nüüd, kus kõik minu projektid on esitatud, hakkan ma elama ning suve nautima. Minu jaoks on alati tähendanud 1. juuni suve algust ning täna on see päev, kus saab juunikuu ette keerata....

Inglise keele tunnid - täielik katastroof!

Eelmisel neljapäeval oli tööl meil üks suur-suur segadus. Nimelt ütles Escarlata mulle, et mina mingu aga rääkima meie keskuse inglise keele õpetajaga, et ma annaksin järgmised neli tundi neid inglise keele loenguid ning aitaksid õige õpetaja hädast välja. No minul polnud selle vastu midagi. Läksin rääkisin õpetajaga ning ta ütles, et ja-ja tule, tule. Nii ma siis läksingi eelmisel neljapäeval suure hurraaga sinna inglise keele tundi arvates, et ma olen õpetaja.
Tuli välja, et Centro 14 poolt oli ka sinna õpetaja palgatud ning seega oligi nüüd kaks õpetajat. Ja nüüd on ka edasi nii, et jagame tunnid ära kaheks - selleks, et mina saaks näha, kuidas neil reaalselt siin asjad käivad ning loengud välja näevad.
No ma ikka tulin sealt täiesti suu lahti ära. Siukse šoki osaliseks sain. Esiteks, hispaanlased EI RÄÄGI inglise keelt. No absoluutselt ikka mitte. Ja õpetaja ei parandanud neid ning mingeid materjale ka loengus ei jagatud. No kuidas üks inimene siis saab õppida inglise keelt rääkima? Täielik katastroof ning korralagedus toimus seal. Ma pole sellist asja varem näinud. Siinkohal peaks mainima, et ega see õpetaja ise ka just kõige suurem inglise keele spetsialist polnud ning kogu selle lulli löömise ning jala kõigutamise eest veel makstakse ka talle!!! Jaiks!
Ma nüüd see tund saan ise ühe tunni sisustada, tegin materjale ja värke selleks loenguks. Eks näis, kuidas neile see minu stiilis loeng istub :)

Mõningaid huvitavaid uudiseid

Vaatasin eile õhtul uudiseid ning mõned asjad jäid silma-kõrva ning panid mõtlema.
Nädalavahetusel toimus Madriidis Ferida de Libros ehk raamatute laat ning siis räägiti, et vähemalt üks kolmest hispaanlasest ei loe raamatuid. See teeb ju siis kokku rahvaarvu arvestades kogunisti 13 miljonit inimest ja natukene peale. Tundub kuidagi väga suur ja müstiline number - mõtle, kümme Eestit ei loe.
Suitsetamine. Hispaanias suitsetab 12 miljonit inimest ning iga aasta sureb ca 50 000 inimest suitsetamisest tulenevatel põhjustel. Võimudele teeb aga muret see, kuidas üha nooremalt suitsetama hakatakse ning kuidas pigem hakkavad tüdrukud varem suitsetama kui poisid. Nimelt alustatakse siin suitsetamist 13-aastaselt ning tüdrukud suitsetavad pea 2 x rohkem kui poisid. Mis toimub? Vaatasin täna siis tänavatel ringi, et kas tõesti on nii, et naised suitsetavad rohkem ning kurvastuseks nii tõesti on. Mulle ei meeldi kohe üldse suitsetavad naised/tüdrukud. Ja nüüd selleks, et seda asja paremaks muuta plaanitakse hakata hullu reklaamkampaaniat tegema, kus suitsupakkidel on väga rõvedad pildid sellest, mida suitsetamine sinuga teeb. Sama reklaamkampaaniat katsetati Mehhikos (või oli see kusagil mujal, aga seal Lõuna-Ameerika kandis) ning seal olevat see päris hästi toiminud.
Autoradarid ning kiiruskaamerad. Hispaaniasse paigaldatud kiiruskaamerad on olnud väga tõhusad. Nad vähendavad pidevalt teedel hukkunute arvu ning muudavad liiklust ohutumaks. Näiteks sellel nädalal hukkus autoõnnetustes 10 inimest vähem kui eelmine aasta. Arvu vähenemist olevat just hea märgata pärast kiiruskaamerate paigutamist, kus inimesed on tunduvalt ettevaatlikumaks muutunud. Samas on sellega üha rohkem populaarsust kogunud autodele paigutatavad antiradarid, millega kaameraid tuvastatakse ning seeläbi neid vältida saab. Ja enamus kallimate autode omanikke, kellele kihutada meeldib, on hakanud neid oma autodele hoogsalt panema. Igaüks saab omale antiradareid soetada interneti teel ning enamasti jääb nende hind 1000 euro juurde.
Sellest tulenevalt on hakatud tegema hulle reide, et saada kätte need inimesed, kes antiradareid kasutavad. Meie politseil on olemas oma radarid antiradarite tuvastamiseks.
Uudistes näitas ka inimesi, kes kinni võeti antiradaritega ning neilt küsiti, et miks nad neid kasutavad. Vastused olid lihtsad: miks mitte. Mõtle, see on esimene kord aasta jooksul, kus ma vahele jään ning trahvi saan. Kogu ülejäänud aasta olen saanud kihutada ning kaameraid vältida. Samas oli ka palju neid, kes hakkasid tagasi ajama, et nemad pole radareid pannud ning et need olid juba siis, kui auto osteti.
Trahv on selle eest 1500 eurot ning 2 punkti lubadelt.

Hispaanias õpetajaks olemine. Hispaanias on õpetajaks olemine väga nõutud ning prestiižne värk. Õpetajad saavad siin keskmiselt palka 1500 eurot kuus. Samas oleneb palgasuurus ka kõvasti sellest, kus õpetatakse. Instituudis õpetajad saavad ca 2000-2500 eurot palka ning kusagil veel kõrgemal veel rohkem. Lisaks on neil pikad puhkused nagu suvel 2,5 kuud, Semana Santa, jõulud jne. Miks Eesti õpetajad siis nii alamakstud on?

Kohalik Eto

Üks pilt, mis jäi eelmisest nädalast panemata. Siin on mingi kohalik murjam, keda rahvas õhku viskas ning Etoks pidas. Otse loomulikult ujusin ma vaikselt talle kõrvale...

Kokkame, kokkame, kokkame

Laupäeval oli mul selle aja kõige lahedam kokandustund. Menüüs oli pizza ning empanadillad (väikesed sarvekujulised pirukad). Kuna pizzat oskab teha igaüks, siis mina võtsin kiiresti koha sisse empanadillaste tegemise meeskonnas – Luis, Juan Luis ning mina moodustasime ühe meeskkonna. Millegipärast kõiki teisi huvitas rohkem pizza. Igatahes läks lahti justkui võistluseks – kes saab kiiremini ning paremini hakkama! Otse loomulikult olime meieparimad ja kiiremad ning pealegi maitsesid meie tehtud pirukad kõigile palju rohkem kui pizza. Ja meil sai selle ajal jube palju nalja. No kutid olid vahepeal ikka parajas paanikas :)
Empanadillade tegemine on lihtne. Ainuke probleem võib olla empanadade põhjade leidmisega Eesti supermarketitest. Igatahes käib see nii.
Koostisosad:
Empanada põhjad (neid olemas erinevaid, ainult ahjus küpsetamiseks praadimiseks või mõlemaks sobivad)
Hakkliha või tuunikala
Muna
Sibul
Kartul
Oliivid
Vürtsi, soola, musta pipart, loorberilehti
Kuidas teha:
Kõigepealt tuleb tükeldada sibul, siis pruunistada ning lisada hakkliha. Jätta vaiksele tulele mõlemad hauduma. Lisada vürtsi ja soola. Seejärel lisada väikesteks tükkideks lõigatud kartulid (pisikesed kuubikud on igati ok). Siis oliivid ja loorberilehed. Keeta ära muna ning lisada väikesteks tükkideks tükeldatud muna kogu segule. Ja valmis ta ongi. Jätta jahtuma.
Tuunikala variant käib samamoodi, ainult, et hakkliha asemele pannakse siis tuunikala ning kogu värk saab kiiremini valmis. Ma ausalt öeldes ei tea, kui kaua see asi vaiksel tulel oli, nii tunde järgi tuleb vaadata kui kõik juba mõnusalt pehme ning maitsev. Ja kindlasti on tähtis, et segu enne pirukasse panekut maha jahtuks.
Mina jätsin oma portsust oliivid välja. Kellele need ei istu, ei juhtu midagi kui need välja jätta. Võib panna asemele näiteks paprikat.
Ja siis hakkab käsitöö. Empanada põhjad on sellised ümmargused taignast asjad. Ma arvan, et see on pärmitaigen, kindlasti pole ta lehttaigen.
Tuleb võtta kauss sooja veega. Teha niiskeks põhjade ääred. Siis panna sinna sisse väike ports segu ning ääred sulgeda. Siis tuleb hakata äärtest palmikuid tegema. See on tähtis selleks, et pärast praadimisel õli sisse ei läheks. Alguses tundub see keeruline, ma ei oska isegi seletada, kuidas see käib, kuid tegelikult pole miskit müstilist. Natuke harjutamist ning voila!
Seejärel kui kõik on pirukaks keeratud tuleb võtta pann, panna tulele, lisada oliiviõli ning hakata vaikselt praadima. Ja nii ta valmis ongi. Nämm, nämm! Need olid tõesti head. No mina sõin tuunikala omasid, ei oska midagi hakkliha kohta öelda, kuid öeldakse, et hakkliha omad on ikka need õiged.
Järgmine kord saan anda ka täpse õpetuse, kui meile retseptid paljundatakse. Kes aga tahab kohe proovima hakata, siis internetist saab vast neid retsepte imelihtsalt!
Teine meeskond tegi meil pizzasid erinevate katetega – sink, vorst, roheline kraam, tuunikala ning anšoovised. Mulle maitses kõige rohkem tuunikalaga, anšoovis ikka pole minu jaoks loodud. Ja no sinki ja vorsti ma ei proovinud.
Aga see kokandustund oli toitu niivõrd palju, et igaüks sai kuhjaga koju kaasa ning nii ma ei pidanudki nädalavahetusel süüa tegema. Ainult pizzad ja empanadillad mikrolaineahju ja nämm-nämm!
Nüüd aga eelmiste kordade mõned retseptid, mis on blogisse panemata jäänud.
Olleta alicantina (puudub tõlge)
Koostisosad:
Valged aedoad (üks peotäis)
Läätsed (üks peotäis)
Riis (üks peotäis)
1 naeris
2 porgandit
1 kartul
300g lehtpeeti
3 tomatit
Rohelised oad (üks peotäis)
Oliiviõli, punane pipar, toiduvärvi, soola ja üks asi (pencas), millele pole minu sõnaraamatus eestikeelset vastet
Kuidas teha:
Aedoad tuleb panna ööks vette leotusse.
Tuleb võtta suur pott veega, panna sinna aedoad ning oodata kuni hakkab keema. Kui on keema hakanud, siis tuleb pott kaanega katta ning lasta 30 minutit podiseda.
Samal ajal tuleb läätsed likku panna, pesta roheline praam ning tükeldada. Kui 30 minutit on möödunud, siis tuleb panna potti naeris, rohelised oad, porgandid, kartul, pencas, lehtpeet ja lisada soola. Potile enam kaant peale panna ei tohi! Las keeb ja podiseb.
Samal ajal tuleb ära riivida tomat. Lõikad tomati pooleks, riivid ära. Siis praadida see tomatilöga pannil koos oliiviõliga, lisada teelusikatäis punast pipart ja võtta tulelt ära. Kogu see löga lisada potti, proovida, kuidas on soolasusega ning lisada riis. Segada, panna 5 minutiks kaas peale, lasta keeda ning valmis ta ongi.
Merluza con cambas (heik (merluus) krevettidega)
Koostisosad:
400 gr heiki
200 gr krevette
koor
1 küüslauguküüs
soola, oliiviõli, jahu, valget pipart, peterselli, mandleid, punast pipart, kalapuljong
Kuidas teha:
Heik soolata ning lisada pipart. Keerata jahu sees ning pruunistada oliiviõlis. Panna hautamispotti või teisele kõrge äärega pannile. Koorida krevetid ning pruunistada pannil (võib olla sama pann, kus enne heik käis). Krevetid lisada heigile ning lisada kalapuljong.
Pruunistada küüslauk, mandlid ning lisada punast pipart (vaata et see liiga kuum ei oleks, sest pipar võib muidu toidu mõrudaks teha). Siis lisada kalale ning krevettidele. Lisada puljongisegule jahu ning koort vastavalt sellele, et oleks paraja paksusega. Küpsetada veel 5-7 minutit ja valmis.
Head isu!