Teisipäeval saatsin ära Markole Portugali kõik Viimsi esindajate taotlused Portugali aastavahetuse noorsoovahetuse jaoks. Sellega oli omamoodi kammajaa.
Nimelt kõigepealt pakkusin viisakalt noortevolikogu liikmetele võimalust sellel osaleda. Kuna ma selleks hetkeks veel ei teadnud, kas YEU Estonia ka kedagi välja paneb, siis otsisin igaks juhuks alguses vaid kahte inimest, kuna Marko ütles, et jagame kohad kahe organisatsiooni vahel pooleks ning mind paneme lihtsalt tanki grupijuhiks. Minule sobis.
Saatsin siis kutse laiali meie meilinglisti. Reageeris kohe kaks liiget – Karmo ja Liis. Plaksutasin juba vaikselt käsi, et küll see käis kähku. Kuid ütlus ära hõiska enne õhtut peab igati paika! Liis teatas paari päeva pärast, et tal ikka kodus ei lubata aastavahetuseks ära minna (loe: Robi pani bloki peale!) ning Karmo ei saa kindlalt öelda, kas tema oma uuest ja seksikast töökohast nädalaks puhkust saab. On ju ta alles katseajal ka.
Seejärel mõtlesin ja mõtlesin. Saatsin uuesti kirja noortevolikogu listi, et kas keegi oleks veel huvitatud, kuid ei kippu ega kõppu. Seejärel hakkasin oma haaret natukene laiendama. Saatsin kirja Anne-Maile, tema kohe usinalt küsimusi vastu küsima, et mis ja kus ja kuidas. Saadan siis vastu. Juba lootsin, et kui inimene kohe usinasti küsib, siis äkki läheb õnneks. Kuid ka see oli vaid minu naiivne lootus. Peagi saabus Anne-Mailt kiri, kus ta teatas, et ilmselt ikka ei mängi välja, kuna peab tööl olema. Pakkusin võimalust ka oma vennale ja Taffile. Taff oli alguses väga huvitatud, kuid miski hirmutas ta lõpuks siiski ära :) Ja venna ütles, et ei taha aastavahetusel Eestist eemal olla ning pealegi jaanuari esimesel nädalal kool ka (no mina tean küll siin tegelikult õiget põhjust – Heleen!). Küla rääkis, et ka Gretsu ei saa tulla, kuna tal ehk õde sel ajal Eesti tulemas.
Ausalt öeldes ei mõista ma seda aastavahetusel Eestis olemise soovi. Minu meelest välismaal just huvitavam. Minu jaoks on see juba teine järjestikune aastavahetus Eestist eemal. Pole küll nii uhke, kui eelmise aasta Sydney, kuid käib küll :)
Aga tagasi inimeste otsimise juurde. Ja nii ma siis olingi nõutu. Kõik olid justkui ära öelnud. Sattusin siis Karmoga rääkima ning ta ütles, et kutsuksin Katsu ja Kerdi. Helistasin siis Katsule, ta ehmatas ikka parajalt ära, kuna ma polnud kunagi varem talle Inglismaale helistanud. Rääkisin ära, kuid tal oli mure, et peab hakkama maja valvama, kui Eestis on, sest ema läheb reisima ja kassid vajavad toitmist, kuid lubas anda endast parima ning õhtuks vastuse anda. Karmo vahepeal küsis veel, et kas ma pole Reneele seda pakkunud. Mõtlesin siis, et miks mitte ka talle pakkuda. Ootasin temagi vastust.
Ja siis oli esmaspäeva õhtul seis selline, et ma ei teadnud ikka veel, kes minuga kaasa tuleb. Siinkohal märgiks ära, et see tekitas minus paanikat, kuna teisipäeva pealelõunaks pidi juba kõik avaldused teele panema. Oeh! Seejärel mõtlesin ja mõtlesin. Vaatasin üle oma Skype nimekirja ja mõtlesin, et miks mitte Anut kutsuda. Hakkasin kohe ühendust võtma, alguses ei võtnud vedu, pärast ei saanud enam pidama. Seejärel otsustasin korraks MSNi sisse minna, et tuletada meelde endale, kes veel oleks mõnus reisikaaslane ning asjast ehk huvitatud. Ma olen nii vähe hakanud MSNi kasutama, et ma olen seal nagu kuuvarjutus. Ma ausalt öeldes olen hakanud vaikselt juba MSNi vihkama! Seega palun, kõik, kes tahavad minuga ühenduses olla, tulge Skypei! Sest nagu näha, siis ma olen veel natukene Eestist ära. Ja isegi, kui ma tagasi Eesti, siis ega ma usu, et mu MSNi armastus taastub. Ma ei usu hästi sellesse taas kokku saamisesse :)
Igatahes leidsin MSNist Lauri. Mõtlesin kohe, et ohoo! Lauri on kindlasti käpp ning temaga on alati ka lõbus. Rääkisin Lauriga, muidugi kohe nõus ja Mari ka (Lauri pruta), kuid Mari pidi hommikul veel töölt küsima, kas ikka minema saab. No esmaspäeva õhtuks oli sisuliselt väga hea seis. Ainuke mure oli see, et ma ei teadnud ikka veel, kas YEU Estonia ka kedagi saata tahab ja seega Marko ütles mulle, et ma igaks juhuks valiks rohkem inimesi välja. Annan endast parima mõtlesin...
Ma tegelikult poleks kunagi osanud arvata, et ühele noorsoovahetusprojektile võib olla nii raske osalejaid leida. Tavaliselt kohad täis naksti ja naksti. Näiteks minu Alicante noorsoovahetusega oli noortevolikogu liikmete poolt kurtmist kuulda küll, et miks ei olnud noortevolikogul rohkem esindajaid ja kohti ja bla bla bla ja nüüd siis lõpuks on nii, et noortevolikogust on ikkagi esindatud otseseid liikmeid vaid 2 – Lauri ja mina.
Ahjaa. Räägime edasi inimeste leidmsest. Esmaspäeva õhtul läksin rahulikult magama, mõtlesin, et kui mulle ka kõik hommikul saadavad, et ei saa tulla, siis kustutan seda tulekahju pigem hommikul kui et öösel, kus eestlastel niigi on aeg tunnikese ees.
Ja hommikul vaatas minu postkastist vastu rõõmusonum. Lauri ja Mari said osaleda. Anu küll ütles, et tal võib probleeme tekkida, kuna tema uus boss (Sandra Goudin – kes teab, see teab) tahtvat mingit üritust 28ndal detsembril korraldada. Mina selle peale, et vahet pole, teeme ikka ära, tegeleme probleemiga siis, kui see käes on.
Kella kolmeks olid kõik kenasti mulle oma applicationid saatnud. Parandasin ja kohendasin veel mõnda kohta, mida nad ei osanud täita ja saatsin Markole. Teele läksid Mari, Lauri, Anu, tema sõbranna ja Renee taotlused. Siiani ei tea ma sellest rohkem kui et Marko sai kenasti kõik kätte. Kuna ta on hetkel reisimas Strasbourgi ja Torino vahel, siis pole ta jõudnud valikuga tegeleda. Marko ja Joao on need, kes langetavad otsuse, kes saab osaleda ja kes mitte. Samuti ei tea ma hetkel ka, kas YEU Estonia pani kellegi end esindama või mitte.
Aga nii see on. Mina veedan aastavahetuse nagunii Faros, eks näis, kes minuga ühineb!
Nimelt kõigepealt pakkusin viisakalt noortevolikogu liikmetele võimalust sellel osaleda. Kuna ma selleks hetkeks veel ei teadnud, kas YEU Estonia ka kedagi välja paneb, siis otsisin igaks juhuks alguses vaid kahte inimest, kuna Marko ütles, et jagame kohad kahe organisatsiooni vahel pooleks ning mind paneme lihtsalt tanki grupijuhiks. Minule sobis.
Saatsin siis kutse laiali meie meilinglisti. Reageeris kohe kaks liiget – Karmo ja Liis. Plaksutasin juba vaikselt käsi, et küll see käis kähku. Kuid ütlus ära hõiska enne õhtut peab igati paika! Liis teatas paari päeva pärast, et tal ikka kodus ei lubata aastavahetuseks ära minna (loe: Robi pani bloki peale!) ning Karmo ei saa kindlalt öelda, kas tema oma uuest ja seksikast töökohast nädalaks puhkust saab. On ju ta alles katseajal ka.
Seejärel mõtlesin ja mõtlesin. Saatsin uuesti kirja noortevolikogu listi, et kas keegi oleks veel huvitatud, kuid ei kippu ega kõppu. Seejärel hakkasin oma haaret natukene laiendama. Saatsin kirja Anne-Maile, tema kohe usinalt küsimusi vastu küsima, et mis ja kus ja kuidas. Saadan siis vastu. Juba lootsin, et kui inimene kohe usinasti küsib, siis äkki läheb õnneks. Kuid ka see oli vaid minu naiivne lootus. Peagi saabus Anne-Mailt kiri, kus ta teatas, et ilmselt ikka ei mängi välja, kuna peab tööl olema. Pakkusin võimalust ka oma vennale ja Taffile. Taff oli alguses väga huvitatud, kuid miski hirmutas ta lõpuks siiski ära :) Ja venna ütles, et ei taha aastavahetusel Eestist eemal olla ning pealegi jaanuari esimesel nädalal kool ka (no mina tean küll siin tegelikult õiget põhjust – Heleen!). Küla rääkis, et ka Gretsu ei saa tulla, kuna tal ehk õde sel ajal Eesti tulemas.
Ausalt öeldes ei mõista ma seda aastavahetusel Eestis olemise soovi. Minu meelest välismaal just huvitavam. Minu jaoks on see juba teine järjestikune aastavahetus Eestist eemal. Pole küll nii uhke, kui eelmise aasta Sydney, kuid käib küll :)
Aga tagasi inimeste otsimise juurde. Ja nii ma siis olingi nõutu. Kõik olid justkui ära öelnud. Sattusin siis Karmoga rääkima ning ta ütles, et kutsuksin Katsu ja Kerdi. Helistasin siis Katsule, ta ehmatas ikka parajalt ära, kuna ma polnud kunagi varem talle Inglismaale helistanud. Rääkisin ära, kuid tal oli mure, et peab hakkama maja valvama, kui Eestis on, sest ema läheb reisima ja kassid vajavad toitmist, kuid lubas anda endast parima ning õhtuks vastuse anda. Karmo vahepeal küsis veel, et kas ma pole Reneele seda pakkunud. Mõtlesin siis, et miks mitte ka talle pakkuda. Ootasin temagi vastust.
Ja siis oli esmaspäeva õhtul seis selline, et ma ei teadnud ikka veel, kes minuga kaasa tuleb. Siinkohal märgiks ära, et see tekitas minus paanikat, kuna teisipäeva pealelõunaks pidi juba kõik avaldused teele panema. Oeh! Seejärel mõtlesin ja mõtlesin. Vaatasin üle oma Skype nimekirja ja mõtlesin, et miks mitte Anut kutsuda. Hakkasin kohe ühendust võtma, alguses ei võtnud vedu, pärast ei saanud enam pidama. Seejärel otsustasin korraks MSNi sisse minna, et tuletada meelde endale, kes veel oleks mõnus reisikaaslane ning asjast ehk huvitatud. Ma olen nii vähe hakanud MSNi kasutama, et ma olen seal nagu kuuvarjutus. Ma ausalt öeldes olen hakanud vaikselt juba MSNi vihkama! Seega palun, kõik, kes tahavad minuga ühenduses olla, tulge Skypei! Sest nagu näha, siis ma olen veel natukene Eestist ära. Ja isegi, kui ma tagasi Eesti, siis ega ma usu, et mu MSNi armastus taastub. Ma ei usu hästi sellesse taas kokku saamisesse :)
Igatahes leidsin MSNist Lauri. Mõtlesin kohe, et ohoo! Lauri on kindlasti käpp ning temaga on alati ka lõbus. Rääkisin Lauriga, muidugi kohe nõus ja Mari ka (Lauri pruta), kuid Mari pidi hommikul veel töölt küsima, kas ikka minema saab. No esmaspäeva õhtuks oli sisuliselt väga hea seis. Ainuke mure oli see, et ma ei teadnud ikka veel, kas YEU Estonia ka kedagi saata tahab ja seega Marko ütles mulle, et ma igaks juhuks valiks rohkem inimesi välja. Annan endast parima mõtlesin...
Ma tegelikult poleks kunagi osanud arvata, et ühele noorsoovahetusprojektile võib olla nii raske osalejaid leida. Tavaliselt kohad täis naksti ja naksti. Näiteks minu Alicante noorsoovahetusega oli noortevolikogu liikmete poolt kurtmist kuulda küll, et miks ei olnud noortevolikogul rohkem esindajaid ja kohti ja bla bla bla ja nüüd siis lõpuks on nii, et noortevolikogust on ikkagi esindatud otseseid liikmeid vaid 2 – Lauri ja mina.
Ahjaa. Räägime edasi inimeste leidmsest. Esmaspäeva õhtul läksin rahulikult magama, mõtlesin, et kui mulle ka kõik hommikul saadavad, et ei saa tulla, siis kustutan seda tulekahju pigem hommikul kui et öösel, kus eestlastel niigi on aeg tunnikese ees.
Ja hommikul vaatas minu postkastist vastu rõõmusonum. Lauri ja Mari said osaleda. Anu küll ütles, et tal võib probleeme tekkida, kuna tema uus boss (Sandra Goudin – kes teab, see teab) tahtvat mingit üritust 28ndal detsembril korraldada. Mina selle peale, et vahet pole, teeme ikka ära, tegeleme probleemiga siis, kui see käes on.
Kella kolmeks olid kõik kenasti mulle oma applicationid saatnud. Parandasin ja kohendasin veel mõnda kohta, mida nad ei osanud täita ja saatsin Markole. Teele läksid Mari, Lauri, Anu, tema sõbranna ja Renee taotlused. Siiani ei tea ma sellest rohkem kui et Marko sai kenasti kõik kätte. Kuna ta on hetkel reisimas Strasbourgi ja Torino vahel, siis pole ta jõudnud valikuga tegeleda. Marko ja Joao on need, kes langetavad otsuse, kes saab osaleda ja kes mitte. Samuti ei tea ma hetkel ka, kas YEU Estonia pani kellegi end esindama või mitte.
Aga nii see on. Mina veedan aastavahetuse nagunii Faros, eks näis, kes minuga ühineb!
Ja juhul kui keegi peaks nüüd alt ära hüppama, siis olen enam kui huvitatud!!! :P
ReplyDeleteHästi, ootame, mis nad ütlevad ja vaatame edasi. Although sa peaksid mu organisatsiooni liige olema :)
ReplyDeleteVahva! Samas saab alati mööndusi teha ning seda juhul kui ollakse asjast ikka väga huvitatud. Näiteks...Strasbourgis osalesin Portugali organisatsiooni alt, kuna Eesti polnud osalevate riikide nimekirjas ning niisamuti olen hetkel ka Tšehhis, kuna taaskord on Eesti nimekirjast väljas :D Niisiis ootan huviga! :-)
ReplyDelete