Enne kui ma Alicante juurde asun, pean ma lihtsalt kirjutama Ryanairist.
Ema oli meile soetanud ca 13 euri eest piletid suunal Madriid-Alicante. Minul oli Ryanairiga lendamine läinud ülihästi, sest mul oli ju ainult seljakott ning võisin oma väljaprinditud pardakaardiga lihtsalt turvakontrolli marssida ja kõik.
Seiklused algasid muidugi meil juba teel lennujaama metroos, kui mu ema küsis, et Triin, millises terminalis sa maha tulid. Ausalt öeldes polnud mul õrna aimugi, sest miks peaks üks inimene tähelepanu pöörama sellele, millises terminalis ta maabub? Ega ei peakski ju. Ja seetõttu polnud mul ka õrna aimugi, mis terminali ma olin tulnud. Muidugi polnud terminalist õrna aimugi ka Ryanairi pardakaardil. Seega, Ryanair, kuidas peaks üks inimene teadma, millisest terminalist teie lennuk läheb? Tavaliselt on see piletil kirjas, teil peaks olema pardakaardil!
Seetõttu me otse loomulikult sõitsime metrooga valesse terminali, sest Triin oli lõppkokkuvõttes kindel, et see oli viimane metroopeatus, kuna lihtsalt tundus nii ning rong justkui oleks tulnud lõpppeatusest! Muidugi oli see vale! Pidime võtma bussi, et jõuda õigesse terminali. Ja siis läks jälle sassi, bussijuht tegi uksed lahti terminalis, mis oli suletud ja meie muidugi hüppasime maha, kuna lihtsalt öeldi, et minge järgmisesse terminali. Aga kuidagi ikka saime lõpuks oma terminali. Siin aga oli esimene kord, kui ma läksin närvi Ryanairi ning Madriidi lennujaama peale! No mis see siis olgu.
Järgmine hetk oli seal, kui hakkasime vanemate pagasit ära andma. Isa kohver oli ülekaaluline ning siis tädi ütles, et võtke asjad välja ning hiljem saate ilma järjekorrata vahele. Muidugi kui oli kord meie käes pakk ära anda, siis polnud järjekorrata vahele saamisest halli haisugi! Meie ees oli mingi kamp hispaanlasi, kelle pagasit chekima hakati hoolimata sellest, et osal oli boarding pass välja printimata. Ma siis läksin leti juurde ning ütlesin, et vabandust väga, kuid te ütlesite, et saame vahele ning meil on ainult 1 kohver, neil aga tervelt 6. Selle peale nähvas mulle teenindaja (ma usun siiralt, et see pole hispaania teeninduskultuuri süü, vaid Ryanairi, kuna nemad ju võtavad töötajaid ja peaks mingi standardi määrama!), et kas ma siis ei näe, et meil on siin tegemist ning et meie oodaku. Ja siis kui kord jõudis meie kätte hakkas teenindaja ohkima ja ähkima, et meie lend juba varsti väljub ning et meie tahame nüüd oma kotti chekida ning seejärel tema nüüd peab eraldi tädi selleks kutsuma ja bla bla bla. Selleks hetkeks oli mul ikka tõeline kopp ees sellest Ryanairist! Mõtlesin, et aitab, pagasiga ma ei reisi enam selle kompaniiga kunagi, olen valmis teeninduse eest maksma! Seega, Ryanair, sa kaotasid just ühe kliendi detsembrikuus, kes mõtles Ryanairiga Londonisse lennata ja siis sealt edasi Eesti.
Ja siis tagatipuks veel Madriidi lennujaam. No ma siiani ei saa aru, kust karupersest see Ryanair lendab. Seal terminalis ei olnud mitte midagi. Isegi mitte postkasti, mida ma väga-väga leida üritasin! Samas ma olin kuulnud, et Madriidi lennujaam on suur-suur. Peab ikka korraliku lennukompaniiga teine kord lendama. Ahjaa, veel üks asi – tagatipuks lükati meie lend veel edasi! Tere talv. Ma olin unine ja püha viha täis lõpuks. Õnneks sai lennukisse ning silma looja lasta kuni Alicanteni.
Ema oli meile soetanud ca 13 euri eest piletid suunal Madriid-Alicante. Minul oli Ryanairiga lendamine läinud ülihästi, sest mul oli ju ainult seljakott ning võisin oma väljaprinditud pardakaardiga lihtsalt turvakontrolli marssida ja kõik.
Seiklused algasid muidugi meil juba teel lennujaama metroos, kui mu ema küsis, et Triin, millises terminalis sa maha tulid. Ausalt öeldes polnud mul õrna aimugi, sest miks peaks üks inimene tähelepanu pöörama sellele, millises terminalis ta maabub? Ega ei peakski ju. Ja seetõttu polnud mul ka õrna aimugi, mis terminali ma olin tulnud. Muidugi polnud terminalist õrna aimugi ka Ryanairi pardakaardil. Seega, Ryanair, kuidas peaks üks inimene teadma, millisest terminalist teie lennuk läheb? Tavaliselt on see piletil kirjas, teil peaks olema pardakaardil!
Seetõttu me otse loomulikult sõitsime metrooga valesse terminali, sest Triin oli lõppkokkuvõttes kindel, et see oli viimane metroopeatus, kuna lihtsalt tundus nii ning rong justkui oleks tulnud lõpppeatusest! Muidugi oli see vale! Pidime võtma bussi, et jõuda õigesse terminali. Ja siis läks jälle sassi, bussijuht tegi uksed lahti terminalis, mis oli suletud ja meie muidugi hüppasime maha, kuna lihtsalt öeldi, et minge järgmisesse terminali. Aga kuidagi ikka saime lõpuks oma terminali. Siin aga oli esimene kord, kui ma läksin närvi Ryanairi ning Madriidi lennujaama peale! No mis see siis olgu.
Järgmine hetk oli seal, kui hakkasime vanemate pagasit ära andma. Isa kohver oli ülekaaluline ning siis tädi ütles, et võtke asjad välja ning hiljem saate ilma järjekorrata vahele. Muidugi kui oli kord meie käes pakk ära anda, siis polnud järjekorrata vahele saamisest halli haisugi! Meie ees oli mingi kamp hispaanlasi, kelle pagasit chekima hakati hoolimata sellest, et osal oli boarding pass välja printimata. Ma siis läksin leti juurde ning ütlesin, et vabandust väga, kuid te ütlesite, et saame vahele ning meil on ainult 1 kohver, neil aga tervelt 6. Selle peale nähvas mulle teenindaja (ma usun siiralt, et see pole hispaania teeninduskultuuri süü, vaid Ryanairi, kuna nemad ju võtavad töötajaid ja peaks mingi standardi määrama!), et kas ma siis ei näe, et meil on siin tegemist ning et meie oodaku. Ja siis kui kord jõudis meie kätte hakkas teenindaja ohkima ja ähkima, et meie lend juba varsti väljub ning et meie tahame nüüd oma kotti chekida ning seejärel tema nüüd peab eraldi tädi selleks kutsuma ja bla bla bla. Selleks hetkeks oli mul ikka tõeline kopp ees sellest Ryanairist! Mõtlesin, et aitab, pagasiga ma ei reisi enam selle kompaniiga kunagi, olen valmis teeninduse eest maksma! Seega, Ryanair, sa kaotasid just ühe kliendi detsembrikuus, kes mõtles Ryanairiga Londonisse lennata ja siis sealt edasi Eesti.
Ja siis tagatipuks veel Madriidi lennujaam. No ma siiani ei saa aru, kust karupersest see Ryanair lendab. Seal terminalis ei olnud mitte midagi. Isegi mitte postkasti, mida ma väga-väga leida üritasin! Samas ma olin kuulnud, et Madriidi lennujaam on suur-suur. Peab ikka korraliku lennukompaniiga teine kord lendama. Ahjaa, veel üks asi – tagatipuks lükati meie lend veel edasi! Tere talv. Ma olin unine ja püha viha täis lõpuks. Õnneks sai lennukisse ning silma looja lasta kuni Alicanteni.
Olen mitmeid kordi Ryanairiga lennanud ning siinkohal julgen su pahameele :P pigem madriidi lennujaama süüks lükata, kuna see on tõepoolest suur ning kohati segadust tekitav! Lendude terminalid saad teada lennujaama ekraanidelt olevalt infolt...
ReplyDeleteRyanairi kohta ei tahaks ma hetkel midagi halvasti öelda - see ongi odavlendude ilu, et pead järgima nende reegleid viime kui täpsusega. :) Sain isegi kord 30 EUR rahvi neilt kuna võtsin lisaks käsipagasile veel ka arvutikoti kaasa.
Päikest ning vapraid tegemisi Islandilt!
Eilika