Reedel läksin tööle. Jube imelik oli taas tööl olla. Valmistasin oma materjale ette, rääkisin stressis Escarlataga elust-olust ning olin terve päeva justkui omas mullis. Ma ei oskagi seda kuidagi seletada. Kuidagi imelik oli, kui vanemaid enam kõrval ei olnud. Ilmselt jõudis kohale fakt, et mina olen nüüd jälle siin üksinda ning nemad nüüd läksid tagasi Eesti, kus on kõik ülejäänud pere ja kodu. See võttis korraks ikka niiöelda kõikuma. Samuti olid sõbrad hakanud üles panema pilte jaanipäevast ning suvest eemal. Teine mats kirja. Otsustasin, et ei vaata nende pilte enam.
Samas läksin õhtul jooksma, hingasin sügavalt sisse ja välja ning juba oli asi parem! Tuleb nautida seda aega, mis ma siin olen, mitte lasta end kõigutada kõigest sellest, mis Eestis on või ei ole.
Samas läksin õhtul jooksma, hingasin sügavalt sisse ja välja ning juba oli asi parem! Tuleb nautida seda aega, mis ma siin olen, mitte lasta end kõigutada kõigest sellest, mis Eestis on või ei ole.
No comments:
Post a Comment