Tuesday, July 14

Õpetaja Triin

Praeguseks hetkeks on minu inglise keele loengud kestnud juba poolteist nädalat. Tuleb tunnistada, et asi läheb iga korraga paremaks. Noored tunnevad end üha vabamalt, vahel isegi liiga, kuid suudan neid ikka veel taltsutada ning nalja saab meil ka jubedalt.
Grupis on 30 noort, kellest kohal käib regulaarselt 29. Samas täna oli näiteks jälle meid vähem, kuna inimestel hakkavad puhkused ning ausalt öeldes ei kujuta ma üldse ette, kes viitsiks suvisel ajal tundides käia. Samas on nende huvi inglise keele vastu üllatavalt suur ning minu üllatuseks räägivad päris korralikult. Kuigi siinkohal on nende inglise keele hääldus kohati hirmnaljakas. Näiteks ei suuda nad öelda š-tähte. Kohe mitte kuidagi. Sellest on saanud meil ka juba oma väike nali ☺
Ja siis on meil üks kutt, kes räägib pidevalt hispaania keeles. Täna ütlesin talle, et kuule, sa oled siin, et õppida inglise keelt, miks sa pidevalt hispaania keeles räägid?! Seepeale vastas mulle (muidugi hispaania keeles), et ei julge, kuna ei räägi hästi ja kuna mina räägin hispaania keeles, siis võib ta ju samahästi hispaania keeles rääkida. Tule taevas appi, miks sa siis inglise keele vestluse tunnis oled? Igatahes nüüd ütlesin talle, et ma ei vasta enam tema küsimustele, kuna ma teen näo, et ei mõista hispaania keelt ning hakkan sulle taas tähelepanu pöörama siis, kui sa hakkad inglise keeles rääkima. Läks mööda ca 30 minutit, kui ta suutis vait olla ning siis oli tal ikka vaja midagi öelda. Ja teate mis, seekord tõesti tuli see jutt inglise keeles! Ja kutt räägib nii, mis hirmus. Pole midagi, et ei oska! Neil ongi enamasti see probleem, et nad lihtsalt ei julge rääkida. Kirjutada oskavad enamasti küll ja küll, kuid rääkimisega on just natukene kurvasti.
Kõige rohkem meeldib neile muidugi erinevaid mänge mängida. Lähevad lausa lolliks, kui kuulevas sõna mäng! Aga oleme üritanud jääda ka ikka oma programmi juurde. Tänaseks olid neil esimesed kodutööd tehtud, pooled jätsid muidugi tegemata, kuid eks näis, kas järgmiseks korraks toovad või ei.
Olen neile seal selgeks teinud, et minugi poolest jätke klassi tulemata ja tööd tegemata, sest ega mina ju siin pole, et inglise keelt õppida. Teie ikka tahate rääkima hakata ja minna välismaale tööle / õppima. Selleks on vaja aga ka vaeva näha. Nii mõnigig hakkas kohe rohkem mulle tähelepanu pöörama!
Samas on ikka jube imelik, kui nad mind õpetajaks kutsuvad. Tunnen end justkui liiga noorena, et olla õpetaja. Aga samas hakkan ma nüüd vaikselt ka harjuma.
Mulle meeldib väga see, et minu klassis on nii palju eri rahvusest õpilasi. See näitab seda, kui kirju on Alicante oma inimeste poolest!
Muidugi teeb minu inglise keele tundide andmise raskeks see, et grupp on suur ning sinna on kokku pandud erineva tasemega õpilased. Alguses sai küll öeldud, et paneme tingimuseks “edasijõudnud” taseme, kuid seal on ikka koos igast sulelisi ja karvaseid. Üritasin siis täna rääkida, et äkki saaks lüüa rühmad kaheks ning teha eraldi kaks taset, kuid see idee laideti sama kiiresti maha, kui see minu peas tekkinud oli. Nimelt olevat 3 tundi loenguid päevas minu jaoks ikka liiga suur koormus! Mitte, et ma ise oleksin siinkohal saanud sõna sekka öelda. Seega jätkame samas vaimus.

No comments:

Post a Comment