Monday, July 13

Lohesurf, mu armastus

Eelmisel nädalavahetusel käisin ma esimest korda Hispaanias surfamas! Ja ausalt öeldes peale seda kahte päeva täis surfi, ei tea ma enam, miks peaks keegi tahtma üldse Eestis surfata :)
Eestis on minusugusele külmavaresele see surfamine ikka paras katsumus. Hästi, ma võin selle kalipso omale selga tõmmata ning jääkülmas vees solgerdada, kuid kui tuleb kaldale minna ning asju kokku pakkima hakata, siis ma tahaks alati selle Eesti ilma maa põhja kiruda. Siin aga pane muudkui päevitusriided selga ja mine! Kui ära väsid, pikuta natukene liival või hulbi vannisoojas merevees ning seejärel uuele ringile! Justkui täiuslik! Lisaks ei pea siin ka tuult tikutulega taga ostima! Ükspäev just uurisin sõpradelt Eestis, et kuidas nende surfamine läheb ja siis ütlesid, et ahjaa, meil siin pole tuult ja lubati, et teisipäeval Pärnus tuleb, aga noh, meie oleme ju Tallinnas, palun siia ka törts tuult! Minu nägu kippus selle peale taas vaikselt muigele.

Parres Center Santa Polas

Ma ausalt öeldes ei mäletagi, kust minu lohesurfi õppimise idee üldse alguse sai. Seda aga tean, et see oli üleeelmisel talvel. Ma vist nägin kogemata mingit videod ning siis mõtlesin, et näed, seda pean ka mina proovima! Eelmisel suvel võtsin selle asja kätte, kuid tuule vähesuse ja külma tõttu jäi see katki! Ma usun, et paljud naudivad just sellist surfiilma, kuid mina eelistan siiski taevas siravat päikest!
Ja nüüd ma siis siin olles otsustasin, et võtan selle asja uuesti käsile. Sest mis võiks olla ideaalsem koht selle asja selgeks õppimiseks kui mitte soe Hispaania!
Nii ma siis eelmisel nädalavahetusel sammud Santa Polasse seadsin. Kuigi siin saab ideaalselt surfata ka San Juanis, siis on parem Santa Pola. San Juani rand on viimasel ajal nii päeval kui ööl rahvast täis (meil on siin hakanud puhkuste hooaeg ning otse loomulikult kõik sisemaa elanikud kihutavad rannikute poole. Sellest tulenevalt on meil ka suured liiklusummikud reedeti ja pühapäeviti näiteks!), kuid Santa Polas on eraldi rannariba just surfamiseks!
Tuletasin treeneriga (mulle ikka kohati meeldivad surfarid väga!) vanad teadmised meelde ning merele. Nüüd peale kahte päeva võib öelda olen ma endas juba päris kindel ning praegu ei jää muud üle, kui harjutada, harjutada ja harjutada! Ja nendest tüüpidest, kellega ma grupis olin, olin ma kõige parem! Kes oleks seda uskunud, treener ütles, et mul on ilmselgelt talenti! Ainult harjutama peaks! Ja nüüd mul on kinnisidee, et ma pean omale soetama varustuse. Ainuke probleem siinkohal on see, et kust kuradi kohast ma selle raha välja koogin?! Vaene vabatahtlik nagu ma olen...



Lohesurf mu armastus

Aga peale seda kahte päeva olid mul emotsioonid nii laes, hüppasin, kargasin ja seletasin ringi nagu segane! Love it!

No comments:

Post a Comment