Minu meedia tundides on mul õnneks ainult viis osalejat. Üks Venezuela naine, kes tahab saada ajakirjanikuks, kaks vahvat tüdrukut (sellised minuvanused) ja üks naine, kes on täiesti hull!!!
Meedia tunnid meeldivad mulle palju rohkem, kuna seal on rohkem vestlust ning arutlust. Kuigi olen igaks tunniks valmistanud erinevatel teemadel ette materjalid, siis tihtipeale kipume lihtsalt palju meedia teemal arutama. Ja teate, mis?! Ma saan hispaania keeles sellega juba täitsa kenasti hakkama! Alguses ma ikka kartsin, et issand jumal, mis nüüd saama hakkab – ma pean suhtleliselt raskel teemal hispaania keeles jutustama! Aga näete, tuleb juba kenasti välja ja see on jube hea praktika ka mulle. Olen ju võtnud omale nõuks, et hakkan tegema novembris DELE eksamit (rahvusvaheline keeleeksam hispaania keelt teise keelena kõnelevatele inimestele).
Ja alates homsest lähevad meil tunnid aina huvitavamaks, kuna hakkama tegema praktilisi ülesandeid, intervjuid ja jumal teab, mida kõike veel!
Aga nüüd sellest hullust. See hull, kelle nimi on Alba ning kellega ilmselgelt pole kõik korras, ajab mulle kohati hirmu nahka! Kust ma võtan, et ta hull on? No esimesest tunnist alates on meil igasuguseid asju juhtuma hakkanud. Kõige tihedam on see, et kui kõik arutavad asjalikult teatud teemal, siis see hull lihtsalt lambist hakkab rääkima mingist filmist, mida ta eile õhtul vaatas või siis Michael Jacksonist. Oleme nüüd ülejäänutega juba aru saanud, et sellele, mis ta suust välja tuleb, ei tasu väga tähelepanu pöörata.
Lisaks kui tunnid hakkavad esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 13, siis Centro 14-sse tuleb ta juba kell 10!!! Kujutatae ette? Kindlasti tekib teil nüüd küsimus, et mis ta siis teeb seal? Vastuseks: absoluutselt mitte midagi! Ta seisab meie välisukse ees tänaval kolm tundi! Vahepeal ehk tuleb üles korrusele ning siis võtab mõne flaieri, küsib postereid või tülitab niisama inimesi, kuid enamus ajast ta lihtsalt seisab seal väljas ning otsib üha uusi inimesi, kellega jutule saada!
Mina ausalt öeldes olen hakanud teda natukene vältima. Näiteks, kui ma lähen lõunale, siis pean otse loomulikult temast mööduma ning ta tahab alati minuga kaasa tulla. Ma siis muudkui leiutan põhjuseid talle välja, et jumala eest ta kaasa ei tuleks! Ta ausalt ajab mulle hirmu nahka ning kohati on mul tunne, et ta röövib mind paljaks, kuigi teised on öelnud, et seda ma küll kartma ei peaks! Ta võib olla küll natukene nupust nikastanud, kuid millekski selliseks ta polevat võimeline. Ma usun, et see pole üldse ilus, et ma teda väldin enne ja peale loenguid ning kujutan ette, kuidas ta mind paljaks röövib, kuid mis ma teha saan.
Ja siis esmaspäeval ta tuli minu laua juurde. All meil naised pakkisid kingitusi lastele mingi laagri tarvis ning siis tema olevat läinud küsima, et kas saaks omale ka ühe nokatsi. Naised olevat öelnud, et ei saa midagi. Siis ta tuligi minu juurde ning ütles mulle, et ma nüüd läheks ja küsiks naistelt ühe nokatsi, et mulle nad ikka kindlasti annavad ning et ma siis hiljem annaks selle talle! Jajah, kindlasti!
Ma nüüd juba ootan huviga, mis meil edasi juhtuma hakkab...
Meedia tunnid meeldivad mulle palju rohkem, kuna seal on rohkem vestlust ning arutlust. Kuigi olen igaks tunniks valmistanud erinevatel teemadel ette materjalid, siis tihtipeale kipume lihtsalt palju meedia teemal arutama. Ja teate, mis?! Ma saan hispaania keeles sellega juba täitsa kenasti hakkama! Alguses ma ikka kartsin, et issand jumal, mis nüüd saama hakkab – ma pean suhtleliselt raskel teemal hispaania keeles jutustama! Aga näete, tuleb juba kenasti välja ja see on jube hea praktika ka mulle. Olen ju võtnud omale nõuks, et hakkan tegema novembris DELE eksamit (rahvusvaheline keeleeksam hispaania keelt teise keelena kõnelevatele inimestele).
Ja alates homsest lähevad meil tunnid aina huvitavamaks, kuna hakkama tegema praktilisi ülesandeid, intervjuid ja jumal teab, mida kõike veel!
Aga nüüd sellest hullust. See hull, kelle nimi on Alba ning kellega ilmselgelt pole kõik korras, ajab mulle kohati hirmu nahka! Kust ma võtan, et ta hull on? No esimesest tunnist alates on meil igasuguseid asju juhtuma hakkanud. Kõige tihedam on see, et kui kõik arutavad asjalikult teatud teemal, siis see hull lihtsalt lambist hakkab rääkima mingist filmist, mida ta eile õhtul vaatas või siis Michael Jacksonist. Oleme nüüd ülejäänutega juba aru saanud, et sellele, mis ta suust välja tuleb, ei tasu väga tähelepanu pöörata.
Lisaks kui tunnid hakkavad esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 13, siis Centro 14-sse tuleb ta juba kell 10!!! Kujutatae ette? Kindlasti tekib teil nüüd küsimus, et mis ta siis teeb seal? Vastuseks: absoluutselt mitte midagi! Ta seisab meie välisukse ees tänaval kolm tundi! Vahepeal ehk tuleb üles korrusele ning siis võtab mõne flaieri, küsib postereid või tülitab niisama inimesi, kuid enamus ajast ta lihtsalt seisab seal väljas ning otsib üha uusi inimesi, kellega jutule saada!
Mina ausalt öeldes olen hakanud teda natukene vältima. Näiteks, kui ma lähen lõunale, siis pean otse loomulikult temast mööduma ning ta tahab alati minuga kaasa tulla. Ma siis muudkui leiutan põhjuseid talle välja, et jumala eest ta kaasa ei tuleks! Ta ausalt ajab mulle hirmu nahka ning kohati on mul tunne, et ta röövib mind paljaks, kuigi teised on öelnud, et seda ma küll kartma ei peaks! Ta võib olla küll natukene nupust nikastanud, kuid millekski selliseks ta polevat võimeline. Ma usun, et see pole üldse ilus, et ma teda väldin enne ja peale loenguid ning kujutan ette, kuidas ta mind paljaks röövib, kuid mis ma teha saan.
Ja siis esmaspäeval ta tuli minu laua juurde. All meil naised pakkisid kingitusi lastele mingi laagri tarvis ning siis tema olevat läinud küsima, et kas saaks omale ka ühe nokatsi. Naised olevat öelnud, et ei saa midagi. Siis ta tuligi minu juurde ning ütles mulle, et ma nüüd läheks ja küsiks naistelt ühe nokatsi, et mulle nad ikka kindlasti annavad ning et ma siis hiljem annaks selle talle! Jajah, kindlasti!
Ma nüüd juba ootan huviga, mis meil edasi juhtuma hakkab...
No comments:
Post a Comment