Eile, 28. märtsil sai täis minu esimene kuu Eestist eemal olemist. Hirmus, kui kiiresti aeg lendab :)
Otsustasime seda tähistada koos minu korterikaaslase Maria Josega. Mõeldud, tehtud! Läksime välja. Kõigepealt väike õlu kohalikus veinipoes, mis asub täpselt meie taga ning kust saab ühe liitri vaadiveini osta ühe euro eest. Lähen ükspäev ja proovin selle ära. Maria ütles, et igati jodav vein ja heast piirkonnast. Eks me näe.
Edasi liikusime sööma. Valisime mõnusa väikse koha, kus Maria Jose tellis meile kohalikku Andaluusia toitu. Kõik oli nii hea, et mul on tunne, et samas vaimus jätkates tõuseb mu kehakaal mehe moodi. Mulle hullult meeldib see tapase värk - lauale tellitakse hunnik asju ning siis vali siit ja sealt, mida soovid! Väga mõnus. Hispaanlastele kohaselt istusime, jututasime, sõime ja jõime ca kaks ja pool tundi. Ma olen hakanud isegi selle aeglaselt söömisegagi ära harjuma :)
Õhtu jooksul sain teada ka mõned asjad seoses Maria Jose ja minuga, millest mul enne õrna aimugi ei olnud. Esiteks oli Escarlata Maria Jose vanusega mööda pannud ning mind valesti informeerinud. Maria Jose on tegelikult 31-aastane, kuigi ausalt öeldes ei ütleks küll. Oleme siuksed sarnased ühtekad.
Teiseks jõudsime me järeldusele, miks me nii hästi omavahel läbi saame ning miks meil alati koos vahva on: me oleme ühest tähtkujust - Kaksikud. Maria sünnipäev on 31. mail ja minul 6. juunil. Nii,et me saame koos sünnipäeva tähistada.
Oma tähistamisega liikusime edasi kokteilibaari nimega Nic. Siiani on see minu lemmik koht. Tegime seal ühed kiiremad kokteilid ning suutsime kõik maailma asjad ära arutada. Jube lahe, kuidas meil on ühesugune mõttemaailm või kuidas me väga paljudes asjades oleme ühel arvamusel.
Ja siis oli kell kaks. Mõtlesime tükk aega, kas minna veel kusagile edasi või mitte. Ja mõtlesime välja, et jätame selle järgmiseks nädalaks, kui me hakkame tähistama oma imeliku roomy väljakolimist...
No comments:
Post a Comment