Täna on see tähtis päev - projektide esitamise tähtaeg rahvuslikele büroodele. See tähendab tavaliselt seda, et ca nädal enne tähtaega on kõik noortega tegelevad organisatsioonid erilises ajahädas ja paanikas! Nii ka meie.
Minu rahvusvahelise noortevahetuse projekt oli valmis juba eelmise nädala alguses. Kogu projekti taotlus, sisu, ajakavad, seletused, partnerite osalusvormis ja muu vajalik. Saatsime selle üle vaatamiseks meie bossile Laurale, kellel on majas ainukesena õigus neid pabereid allkirjastada. Võttis nädala, ei kippu ega kõppu! Laurat pole majas ning ei tea, millal ta ka järgmine kord tuleb. Hästi, oleme kannatlikud ja ootame veel.
Selle nädala alguseks ei olnud ikka veel midagi. Escarlata juba ütles mulle, et Triin, mata see mõte maha, me ei saa seda projekti selleks tähtajaks esitada. Esitame hoopis 1. juuniks. Mina ikka vastu, et ei-ei. Oleks vaja ikka selleks tähtajaks, mille nimel siis ma viimased kuu aega rühkinud olen?! Ei tohi jätta jonni.
Palusin Escarlatal veel Laurale helistada ja kirjutada ning meelde tuletada, et selle asjaga on kiire. Vaatasin siiralt talle silma ja küsisin, et kas ma võin minna ise Laurat otsima. Ütles ta ju mulle, et iga kell võin ta uksele koputada, kui mingi mure. Escarlata ütles, et kui meil pole vastust teisipäevaks, siis lähme koputame uksele.
Ja siis tulen mina teisipäeva lõunal oma hispaania keele tunnist. Ja teate, mis? Laura oli öelnud, et talle projekt väga meeldib ning kui saame selle rahaga hakkama, mis me rahvuslikult büroolt küsime, siis laske käia! Ruttu paberid Laura lauale allkirjastamiseks.
Ja täna on see tähtis päev. Saime hommikul Lauralt allkirjastatud dokumendid. Printisime välja kõik muu vajaliku. Tuleb välja, et ma olen siin ainuke, kes oskab Exceli dokumendist asju printida inimlikus suuruses ja vormis :) Võtsime pangast tõendi, et konto, mille me taotlusesse panime, kuulub ikka organisatsioonile. Ja viisime kõik dokumendid kiiruga Valencia valitsuse majja, et postituvi saaks need teele panna ja meie templi, et oleme õigeaegselt need asjad ära saatnud. Ja nüüd liigub see patakas paberit kenasti Valencia poole.
Huh, oleme Escarlataga rahul. Vähemalt praegu. Nüüd tuleb ca kaks kuud oodata vastust... Aga ikkagi, tublid olime, et tehtud sai!
No comments:
Post a Comment