Eestis olin ma internetist absoluutselt sõltuvuses. Või võibolla just mitte internetist, aga töötamisest. Ehk isegi, kui miskit oli vaja hilja õhtul ära teha, siis ma läksin ja tegin oma arvuti lahti ning hakkasin pihta. Kuni kõik valmis sai ning rahuliku südamega voodisse sai minna. Võtku selleks siis ükskõik kui kaua. Ja otse loomulikult ei puudunud igast õhtust ka sõpradega MSNis või Skype'is lobisemine.
Kolme nädalaga siin on asjad natukene muutunud. Mulle tohutult meeldib see, et mul on õhtud vabad. Mul pole kodus internetti ja ausalt öeldes enam ei taha ka. Siis oleks ilmselt pidevalt liiga suur kiusatus heita pilk peale MSNile või Skype'ile ja sõpradega tundideks lobisema jääda. Rääkimata siis erinevatest tööasjadest, millega ma end ikka vaikselt üritan kursis hoida. Ja ma olen avastanud, et nii palju aega on. Saab rahulikult õhtuti trenni teha, jalutamas käia, pikki pikki õhtusööke nautida, niisama korterikaaslasega lobiseda, telkut vaadata või mõnda head raamatut lugeda.
Ja nüüd olen ma jõudmas faasi, kus peale tööd ei taha ma enam arvutit näha ka mitte. Ja kuigi nii mõnigi eestlane arvab selle kohta, et ma hakkan vaikselt ära keerama, siis minu meelest on see kõik vaid positiivne. Arvaku igaüks mis tahab. Mina säästan oma silmi ja tervist. Soovitan teistelgi interneti-arvuti võõrutusele minna :)
No comments:
Post a Comment