Ma nüüd kirjutan teile head sõbrad natukene oma tööst Centro 14-s. Ma iseloomustan seda sellega, et ma ei saa enam mitte midagi aru ja mida päev edasi, seda vähem soovin ma asjadest seal aru saada. See hispaanlaste töökultuur on mulle kohati hirmus võõras ning arusaamatu. Yet, siin asjad toimivad, inimesed on rahul.
Mul oli ükspäev huvitav vestlus oma tuutori Escarlataga, keda maailm on nüüdseks tundma saanud, kui bitch. Miks ta bitch on? Sest ta on külm kui jääkuninganna, vingub kui aia vahele kinni jäänud siga ning toriseb kui Toriseja Lumivalgekesest. No ausalt, kasvõi see, kuidas ta oma mehega telefonis räägib, ajab mulle hirmu nahka. Ma oleks Moisese asemel juba ammu päkad teinud.
Igatahes teatas mulle Escarlata, et ma ei tohi kauemaks tööle jääda ega varem tööle tulla. Mina selle peale vaatasin teda suu ammuli nagu maailma imet? Mismõttes? Ma ju vabatahtlikult olen seda seni teinud, mitte kunagi sellepärast ennast varem ära küsinud või jumal teab, mis nõudmisi veel esitanud. Aga ei, nüüd siis ongi nii, et kui kell kukub, siis kukub ka minu pastakas ning adjöö. Isegi, kui midagi tähtsat peaks pooleli jääma, siis homme ju võib seda ka teha, milleks täna?
Teiseks öeldi mulle, et ma ei tohi konditsioneeri tööle panna omaalgatuslikult, vaid pean selleks luba küsima. Ma nimelt ükspäev esimest korda siinolles tegin seda. Neil olevat siin olnud probleem, et keegi jätab pidevalt konditsioneeri tööle ja siis see muudkui undab ja võtab elektrit. No mina see pole olnud. Aga kui peab küsima, siis peab küsima. Mitte, et seda enam üldse oleks vaja tööle panna või miskit.
Ja viimaseks töö rindel toimuvast tänu millele on Escarlata minule ebasümpaatseks tsikiks muutunud. Nimelt ükspäev kogu oma piletite sees tuhnimisega lõpetades küsisin ta käest, et kas ma võin need piletid nüüd kenasti Marinale raamatupidamisosakonda viia. Escarlata seepeale, et aga muidugi, mine lippa üles. Mõeldud-tehtud. Ja mis siis pärast sai? Paari tunni pärast tuli vihasena tagasi ning tõi kõik dokumendid alla ja ütles, et miks ma need sinna viisin. Mina selle peale vaatasin teda jälle silmad suured ja suu imestusest lahti, et mismõttes? Milline osa küsimusest: kas ma võin need üles viia Marinale ning tema vastusest: aga muidugi siin arusaamatuks oli jäänud? Ja siis järgnes pikk lalin sõimu ning kuidas ma pean ikka luba küsima. No tere talv! Mida kuradit ma siis tegin? Ma ei öelnud enam ühtegi sõna, läksin ja ütlesin, et davai, ma järgmine kord siis küsin kaks korda. Muidugi siis pärast õhtupoolikul hakati mulle sõnumeid saatma, et sorri-sorri, et tal vaba päev. Tead, mina ei karju tema peale, kui mul kehv päev on, ma kasutan enda välja elamiseks teisi meetodeid! Võiks tema ka kasutada, mitte õhtul sõnumeid saata ja siis järgmine päev teha ninnu nännu nägu ja mängida mu parimat sõpra.
Ma lihtsalt tõstan käed ja annan alla ning ei tahagi enam aru saada, sest ilmselgelt normaalse inimese mõistus seda ei võta!
Sellest hoolimata mulle meeldib mu töö Centro 14-s. Kui keegi vaid suudaks elimineerida Escarlata minu kõrvallauast. Käisin sellest kõigest ka oma bossile Fernandole rääkimas (ta ise alati viisakas ning küsib ja mina muidugi kasutan alati võimalust!). Ta ütles, et saab täiesti aru ning kui see oleks tema teha, siis see beib juba ammu ei töötaks enam seal...
Mul oli ükspäev huvitav vestlus oma tuutori Escarlataga, keda maailm on nüüdseks tundma saanud, kui bitch. Miks ta bitch on? Sest ta on külm kui jääkuninganna, vingub kui aia vahele kinni jäänud siga ning toriseb kui Toriseja Lumivalgekesest. No ausalt, kasvõi see, kuidas ta oma mehega telefonis räägib, ajab mulle hirmu nahka. Ma oleks Moisese asemel juba ammu päkad teinud.
Igatahes teatas mulle Escarlata, et ma ei tohi kauemaks tööle jääda ega varem tööle tulla. Mina selle peale vaatasin teda suu ammuli nagu maailma imet? Mismõttes? Ma ju vabatahtlikult olen seda seni teinud, mitte kunagi sellepärast ennast varem ära küsinud või jumal teab, mis nõudmisi veel esitanud. Aga ei, nüüd siis ongi nii, et kui kell kukub, siis kukub ka minu pastakas ning adjöö. Isegi, kui midagi tähtsat peaks pooleli jääma, siis homme ju võib seda ka teha, milleks täna?
Teiseks öeldi mulle, et ma ei tohi konditsioneeri tööle panna omaalgatuslikult, vaid pean selleks luba küsima. Ma nimelt ükspäev esimest korda siinolles tegin seda. Neil olevat siin olnud probleem, et keegi jätab pidevalt konditsioneeri tööle ja siis see muudkui undab ja võtab elektrit. No mina see pole olnud. Aga kui peab küsima, siis peab küsima. Mitte, et seda enam üldse oleks vaja tööle panna või miskit.
Ja viimaseks töö rindel toimuvast tänu millele on Escarlata minule ebasümpaatseks tsikiks muutunud. Nimelt ükspäev kogu oma piletite sees tuhnimisega lõpetades küsisin ta käest, et kas ma võin need piletid nüüd kenasti Marinale raamatupidamisosakonda viia. Escarlata seepeale, et aga muidugi, mine lippa üles. Mõeldud-tehtud. Ja mis siis pärast sai? Paari tunni pärast tuli vihasena tagasi ning tõi kõik dokumendid alla ja ütles, et miks ma need sinna viisin. Mina selle peale vaatasin teda jälle silmad suured ja suu imestusest lahti, et mismõttes? Milline osa küsimusest: kas ma võin need üles viia Marinale ning tema vastusest: aga muidugi siin arusaamatuks oli jäänud? Ja siis järgnes pikk lalin sõimu ning kuidas ma pean ikka luba küsima. No tere talv! Mida kuradit ma siis tegin? Ma ei öelnud enam ühtegi sõna, läksin ja ütlesin, et davai, ma järgmine kord siis küsin kaks korda. Muidugi siis pärast õhtupoolikul hakati mulle sõnumeid saatma, et sorri-sorri, et tal vaba päev. Tead, mina ei karju tema peale, kui mul kehv päev on, ma kasutan enda välja elamiseks teisi meetodeid! Võiks tema ka kasutada, mitte õhtul sõnumeid saata ja siis järgmine päev teha ninnu nännu nägu ja mängida mu parimat sõpra.
Ma lihtsalt tõstan käed ja annan alla ning ei tahagi enam aru saada, sest ilmselgelt normaalse inimese mõistus seda ei võta!
Sellest hoolimata mulle meeldib mu töö Centro 14-s. Kui keegi vaid suudaks elimineerida Escarlata minu kõrvallauast. Käisin sellest kõigest ka oma bossile Fernandole rääkimas (ta ise alati viisakas ning küsib ja mina muidugi kasutan alati võimalust!). Ta ütles, et saab täiesti aru ning kui see oleks tema teha, siis see beib juba ammu ei töötaks enam seal...
No comments:
Post a Comment