Ükspäev tuli minu juurde taas minu ülemus Fernando ning tundus suhteliselt kurva näoga. Minul kohe tärkas selle peale pähe Abba laul „Fernando“, mida talle oma peas vaikselt laulma hakkasin. Fernando tell me what's wrong...
Igatahes tegi Fernando meelt kurvaks see, kuidas ma olen pidevalt hirmus hõivatud ning kuidas tal ükskord ammu oli üks eestlasest sobranna (mina siis), kes nüüdseks on kahjuks tema elust lahkunud. Mina selle peale muidugi mõtlesin, et huvitav-huvitav, mis sobranna mina küll temal olin, kuid otsustasin temaga minna hommikust sööma. Mul oli temaga üks väike omakasu plaan ka sees, seega miks mitte. Pärast ma muidugi mõtlesin, et oli seda nüüd vaja...
Igatahes siis läksime sööma ükspäev. Meie minekud C14-st on alati sellised kahtlased – nagu armukesed hiiliksid nurga taga ringi. Asi selles, et keegi ei tohi näha,et me suhtleme, pärast ei jõua seda Escarlata kisa ära kuulata. Lähme alati vaikselt erinevatel kellaaegadel uksest välja ning siis saame nurga peal kokku ning lähme juba koos edasi.
No ja mis ma siis sellest kõigest arvan. Üks, Fernando on hull ja ajab mulle juba hirmu nahka. Mitte, et mul oleks hea meel, et mul on keegi, kes mind alati aitab, kui peaks tulekahi lahti olema, kuid mul on väga tunne, et ta teeb seda valedel põhjustel. Ta hakkas mulle rääkima oma raskest lahutusest, mille peale mina teda viltu vaatasin nagu ikka ning omaette mõtlesin, et mis nüüd siis selle kõige mõte on. Aga muudkui noogutasin peaga kaasa ning rüüpasin kohvi. Seejärel järgnes teema, kus lahkasime minu eraelu ehk küsimus, noh, kas sul kohalik kutt juba on, vajas vastuseid! Luiskasin vaikselt, et ei ole, kuid mul on oma võimalused. Selle peale Fernando tegi natukene kurba nägu, kuid ma siis ütlesin talle, et reeglina mulle hispaania mehed üldse ei meeldi, kuna nad on liiga lapsikud ning armukadedad. Fernando muidugi selle peale muutus vaid kurvemaks ja kurvemaks. Vürtsitasin veel natukene oma kõnet repliigiga, et ma olen üldse egoist ning mulle meeldib üksi olla, kuna mehed on lihtsalt takistavaks koormaks (mis umbes 50% on ka tõsi, kuid samas nendeta ikka ka ei saa!) ja pealegi segaksid igasugused suhted minu siinolemist ja selle nautimist, sest kellel neid igapäeva probleeme vaja on. Selleks hetkeks vaatas Fernando mind suu lahti ja silmad pärani näoga ning ütles, et nüüd hakkasin ma talle veel rohkem huvi pakkuma. Jälle persses! Järgmine kord lähen kasutan seda diivanikaunistuse taktikat...
Kolmandaks hakkas pihta jutt, et millal me ikka koos ohtust sööma läheme, tennist mängima, kinno või hoopiski purjetama. Mina panin ruttu pea tööle ning üritasin välja genereerida neid hädavalesid (valetamine ei ole ilus, ma täitsa tean ning ma ei teekski seda, kuid mul on siin see käsi peseb kätt situatsioon, kus ma ei saa talle lihtsalt öelda: tead, Fernando, mine õige persse!). Oi, kuidas mu jutt siis jooksma hakkas, et mul ikka see nädalavahetus kinni, kuna sõbrad tulevad külla ja jumal teab mida veel. Polnud küll ilus, aga päästis mind. Ma hea meelega läheksin temaga sööma ning sebiks omale tulevikuvõimalusi siia, kui see mees nii kahemõtteliselt ei käituks ega tegutseks. Ja no üksi temaga merele minemiseks peaksin ma puhta hull olema! Aitäh, aga teine kord! Koos mitme ihukaitsja ning tagavarapaadiga.Ning rääkides tennisest, siis tahetakse mulle juba teha klubiliikme kaarti, mille eest tema muidugi iga kuu ja aasta maksaks (ca 80 euri kuus) või kui mulle see ei sobi, siis võime ju lihtsalt tema koduhoovis ka mängida. Absoluutselt, jajaaa, juba jooksen!
Seejärel anti mulle jutujärg rääkimaks, kuidas mul ikka C14-s läheb. Ma siis kurtsin seda Escarlata jama, mille peale Fernando ütles, et ära üldse parem pane tähele ning ela oma elu. Kõigile sa nagunii meeldid, seega las see Escarlata olla. Ma siis nüüd hoogsalt juhindun sellest põhimõttest – ühest kõrvast sisse, teisest välja!
Miks ma temaga üldse noustusin sööma minema? Sellepärast, et ma soovisin teada, milliseid pabereid ja lubasid ma peaksin taotlema, kui sooviksin Hispaanias pikemalt töötada. Selgub, et selleks läheb vaja NIE numbrit (número de identidad extranjera) ning selle taotlemine pidavat olema imelihte. Ainult täida avaldus, lisa lisamaterjalid ning anna sisse. Seda saab teha nii Hispaanias kui näiteks Eestis hispaania saatkonnas. Muidugi võib taotleda ka elamisluba (tarjeta de residencia), kuid minu eestlastest soprade sõnul pole neil seda veel kordagi kolme aasta jooksul vaja läinud ning seetõttu neil see ka puudub. Igatahes hakkan ma nüüd vaikselt asja edasi uurima. Fernando sõnul igatahes, kui see kaart juba käes on, siis läheb asi edasi lepase reega, kuna ma räägin keeli...
Ja nüüd siis see, miks ma üldse seda sissekannet kirjutama hakkasin. Meie kena hommikuse jutuajamise lopus ulatas Fernando mulle ümbriku, kus sees oli test, mida ta soovis, et ma ära täidaks. Eesmärgiks talle välja selgitada, kas ma sobiksin talle naiseks ning kuidas meie olemus / iseloomud klapiksid. Mina selle peale muigasin oma salakavalat muiet, viskasin ümbriku kotti ning jooksin. See ümbrik maandus koju jõudes kenasti lauale ning sinna ta ka jäi nii nädalaks. Kuni siis tuli Fernando ükspäev ja küsis, et kas test on tehtud ning kas ma võiks selle tuua talle. Mina selle peale, et noh, mul nagu polnud plaanis seda täita, kuid eks ma siis anna endast parima ning katsun selle homme kaasa tirida. Ja nii ma siis selle ära tegin, kirjutasin numbreid nii mis hirmus ja viisin järgmine päev Fernandole. Olgu siis nüüd õnnelik! Umbes tunni pärast sain vastuse oma tulemusega ning teksti enda kohta. Siin see on:
Olen inimene, kes on võimeline olema üksi või looma armastusväärseid suhteid, kes ei karda pühendumist, kellele meeldib suhelda, kes suudab hoida täiskasvanulikku suhet, mis on üles ehitatud lugupidamisele, austusele, kompromissidele, pühendumusele ning kirele. Inimene, kes ei karda keerukusi oma elus, kes peale igat kukkumist tõuseb taas püsti ning ei vaata tagasi. Inimene, kes teab, et elul on nii oma hea kui halb pool, kuid mis ei tähenda, et elu talle alati naerataks, kuid ta naeratab alati elule. Inimene, kellel on intellektuaalne uudishimu, huumorimeel ning kõrge enesehinnang, kes teab, mida ning keda hinnata, ning keda ilmselt ka hinnatakse. Inimene, kes ei ole enesekeskne, vaid kes on mõistev ning avatud teiste probleemidele ning raskustele. Võimalik, et ta on inimene, keda kõik endale partneriks / sõbraks soovivad.
Vot nii on lood selle targa testi järgi. Ja nüüd siis eile Fernando helistas ja ütles, et teeb oma testi ka ära ning siis ta saab teada, kas me matchiksime. Öäk...
Igatahes tegi Fernando meelt kurvaks see, kuidas ma olen pidevalt hirmus hõivatud ning kuidas tal ükskord ammu oli üks eestlasest sobranna (mina siis), kes nüüdseks on kahjuks tema elust lahkunud. Mina selle peale muidugi mõtlesin, et huvitav-huvitav, mis sobranna mina küll temal olin, kuid otsustasin temaga minna hommikust sööma. Mul oli temaga üks väike omakasu plaan ka sees, seega miks mitte. Pärast ma muidugi mõtlesin, et oli seda nüüd vaja...
Igatahes siis läksime sööma ükspäev. Meie minekud C14-st on alati sellised kahtlased – nagu armukesed hiiliksid nurga taga ringi. Asi selles, et keegi ei tohi näha,et me suhtleme, pärast ei jõua seda Escarlata kisa ära kuulata. Lähme alati vaikselt erinevatel kellaaegadel uksest välja ning siis saame nurga peal kokku ning lähme juba koos edasi.
No ja mis ma siis sellest kõigest arvan. Üks, Fernando on hull ja ajab mulle juba hirmu nahka. Mitte, et mul oleks hea meel, et mul on keegi, kes mind alati aitab, kui peaks tulekahi lahti olema, kuid mul on väga tunne, et ta teeb seda valedel põhjustel. Ta hakkas mulle rääkima oma raskest lahutusest, mille peale mina teda viltu vaatasin nagu ikka ning omaette mõtlesin, et mis nüüd siis selle kõige mõte on. Aga muudkui noogutasin peaga kaasa ning rüüpasin kohvi. Seejärel järgnes teema, kus lahkasime minu eraelu ehk küsimus, noh, kas sul kohalik kutt juba on, vajas vastuseid! Luiskasin vaikselt, et ei ole, kuid mul on oma võimalused. Selle peale Fernando tegi natukene kurba nägu, kuid ma siis ütlesin talle, et reeglina mulle hispaania mehed üldse ei meeldi, kuna nad on liiga lapsikud ning armukadedad. Fernando muidugi selle peale muutus vaid kurvemaks ja kurvemaks. Vürtsitasin veel natukene oma kõnet repliigiga, et ma olen üldse egoist ning mulle meeldib üksi olla, kuna mehed on lihtsalt takistavaks koormaks (mis umbes 50% on ka tõsi, kuid samas nendeta ikka ka ei saa!) ja pealegi segaksid igasugused suhted minu siinolemist ja selle nautimist, sest kellel neid igapäeva probleeme vaja on. Selleks hetkeks vaatas Fernando mind suu lahti ja silmad pärani näoga ning ütles, et nüüd hakkasin ma talle veel rohkem huvi pakkuma. Jälle persses! Järgmine kord lähen kasutan seda diivanikaunistuse taktikat...
Kolmandaks hakkas pihta jutt, et millal me ikka koos ohtust sööma läheme, tennist mängima, kinno või hoopiski purjetama. Mina panin ruttu pea tööle ning üritasin välja genereerida neid hädavalesid (valetamine ei ole ilus, ma täitsa tean ning ma ei teekski seda, kuid mul on siin see käsi peseb kätt situatsioon, kus ma ei saa talle lihtsalt öelda: tead, Fernando, mine õige persse!). Oi, kuidas mu jutt siis jooksma hakkas, et mul ikka see nädalavahetus kinni, kuna sõbrad tulevad külla ja jumal teab mida veel. Polnud küll ilus, aga päästis mind. Ma hea meelega läheksin temaga sööma ning sebiks omale tulevikuvõimalusi siia, kui see mees nii kahemõtteliselt ei käituks ega tegutseks. Ja no üksi temaga merele minemiseks peaksin ma puhta hull olema! Aitäh, aga teine kord! Koos mitme ihukaitsja ning tagavarapaadiga.Ning rääkides tennisest, siis tahetakse mulle juba teha klubiliikme kaarti, mille eest tema muidugi iga kuu ja aasta maksaks (ca 80 euri kuus) või kui mulle see ei sobi, siis võime ju lihtsalt tema koduhoovis ka mängida. Absoluutselt, jajaaa, juba jooksen!
Seejärel anti mulle jutujärg rääkimaks, kuidas mul ikka C14-s läheb. Ma siis kurtsin seda Escarlata jama, mille peale Fernando ütles, et ära üldse parem pane tähele ning ela oma elu. Kõigile sa nagunii meeldid, seega las see Escarlata olla. Ma siis nüüd hoogsalt juhindun sellest põhimõttest – ühest kõrvast sisse, teisest välja!
Miks ma temaga üldse noustusin sööma minema? Sellepärast, et ma soovisin teada, milliseid pabereid ja lubasid ma peaksin taotlema, kui sooviksin Hispaanias pikemalt töötada. Selgub, et selleks läheb vaja NIE numbrit (número de identidad extranjera) ning selle taotlemine pidavat olema imelihte. Ainult täida avaldus, lisa lisamaterjalid ning anna sisse. Seda saab teha nii Hispaanias kui näiteks Eestis hispaania saatkonnas. Muidugi võib taotleda ka elamisluba (tarjeta de residencia), kuid minu eestlastest soprade sõnul pole neil seda veel kordagi kolme aasta jooksul vaja läinud ning seetõttu neil see ka puudub. Igatahes hakkan ma nüüd vaikselt asja edasi uurima. Fernando sõnul igatahes, kui see kaart juba käes on, siis läheb asi edasi lepase reega, kuna ma räägin keeli...
Ja nüüd siis see, miks ma üldse seda sissekannet kirjutama hakkasin. Meie kena hommikuse jutuajamise lopus ulatas Fernando mulle ümbriku, kus sees oli test, mida ta soovis, et ma ära täidaks. Eesmärgiks talle välja selgitada, kas ma sobiksin talle naiseks ning kuidas meie olemus / iseloomud klapiksid. Mina selle peale muigasin oma salakavalat muiet, viskasin ümbriku kotti ning jooksin. See ümbrik maandus koju jõudes kenasti lauale ning sinna ta ka jäi nii nädalaks. Kuni siis tuli Fernando ükspäev ja küsis, et kas test on tehtud ning kas ma võiks selle tuua talle. Mina selle peale, et noh, mul nagu polnud plaanis seda täita, kuid eks ma siis anna endast parima ning katsun selle homme kaasa tirida. Ja nii ma siis selle ära tegin, kirjutasin numbreid nii mis hirmus ja viisin järgmine päev Fernandole. Olgu siis nüüd õnnelik! Umbes tunni pärast sain vastuse oma tulemusega ning teksti enda kohta. Siin see on:
Olen inimene, kes on võimeline olema üksi või looma armastusväärseid suhteid, kes ei karda pühendumist, kellele meeldib suhelda, kes suudab hoida täiskasvanulikku suhet, mis on üles ehitatud lugupidamisele, austusele, kompromissidele, pühendumusele ning kirele. Inimene, kes ei karda keerukusi oma elus, kes peale igat kukkumist tõuseb taas püsti ning ei vaata tagasi. Inimene, kes teab, et elul on nii oma hea kui halb pool, kuid mis ei tähenda, et elu talle alati naerataks, kuid ta naeratab alati elule. Inimene, kellel on intellektuaalne uudishimu, huumorimeel ning kõrge enesehinnang, kes teab, mida ning keda hinnata, ning keda ilmselt ka hinnatakse. Inimene, kes ei ole enesekeskne, vaid kes on mõistev ning avatud teiste probleemidele ning raskustele. Võimalik, et ta on inimene, keda kõik endale partneriks / sõbraks soovivad.
Vot nii on lood selle targa testi järgi. Ja nüüd siis eile Fernando helistas ja ütles, et teeb oma testi ka ära ning siis ta saab teada, kas me matchiksime. Öäk...
No comments:
Post a Comment