Minu nädalavahetus oli üks täielik locura (hullumaja). Vähemalt see osa, mis puudutas laupäeva. Aga alustame otsast peale.
Reedel tegin ma praktiliselt mitte midagit peale oma messil käimist. Kuna olin surmväsinud. Ei teagi nüüd kas kevad on hakanud võimust võtma ning peaks vähe sidrunit ning apelsini rohkem põske pistma. Igatahes jõudsin koju, uni kippus peale. Koristasin, tegin süüa, käisin poes. Ning siis ootas mind õhtul ees Skype'i date eestlasega. Jooksin ühte kohvikusse, et mõnusasti eestlastega juttu rääkida. Ausalt öeldes oli päris naljakas. Ma ju muidu ei räägi väga eestlastega, ainult kirjutan ning siis alguses oli tsuti juhe koos :) aga hakkama saime. Ja õhtul läksin koju, vaatasin filmi - Miami Vice hispaania keeles ning oligi öö. Ahjaa. Reede õhtul sain veel teada, et laupäeval on Santa Polas vabatahtlike kogunemine. Otsisin bussi ning graafikut ja üritasin välja mõelda, kuidas ma kõike laupäeval jõuan :)
Laupäeva hommik hakkas minu jaoks kell 7. No mitte ei lasta siin magada! Pesemised, hommikusöögid. Siis lippasin turule, et teha ära järgneva nädala sisseostud. See on lausa müstiline, kuidas mulle meeldib laupäevahommikune turul käimine. Mul on tekkinud juba omad tädid-onud, kelle leti ääres ma alati tunglen ning kust teatud asju ostan! No need juurikad ja puuviljad, mis on turult ostetud, on ikka hoopis teise maitsega kui kohalikust supermarketist ostetud kraam! Ausalt. Rääkimata siis sellest, milline maitseerinevus on eesti ning hispaania turukraami vahel.
Ja pealegi on minul kui "jänesetoidulisel" siin ka üliodav. Tavaliselt ei lähe mul rohkem kui 10 eurot turul ning selle eest ostan alati järgmist: 8 suurt champinioni, 10 suurt tomatit, 2 kurki, 2 sibulat, pool kilo maasikaid ning kirsse, kobara banaane, 6 suurt apelsini, 8 suurt õuna ning sidruni. Vahel nipetnäpet juurde, mõned pirnid, nisperosed või kartulid. Eestis ei saaks selle raha eest pea persetki! Seega kindlasti on siinne turg ning selle hinnatase üks asi, mida ma hakkan igatsema!!!
Peale turul käimist lippasin tagasi koju, et asjad tuppa visata ning siis supermarketisse vee järele. Mul on kombeks laupäeviti suur kast vett koju tassida. Siin on see koht, kus ma tõsiselt tunnen meessoost isiku olemasolust puudu! No paras koormaeesli tunne on ikka küll. Samas ma ei viitsi iga päev ka paari pudeli kaupa vett tassida, seega ükskord ja korraga ning nii et keel vestil. Õnneks pole pood kuigi kaugel mu kodust...
Ja siis peale poes käiku tormasin tagasi turule, oma igalaupäevasesse kokandustundi. Seekord oli menüüs merluza, mis on kõige popim kohalik valge kala. Igati maitsev! Mõnus vaheldus tüüpilisele eesti lõhele...Aga ma ei saa teile siia kirjutada antud retsepti ega eelmise korra retsepte, sest kell pool 12 ma pidin oma tunnist ära jooksma. Miks? Sest mul oli vaja jõuda 12.00 Santa Pola bussile.
Santa Pola väike linnake ca 20 km kaugusel Alicantest. Läksin ma sinna sellepärast, et septembris on Santa Polas windsurfi suured meistrivõistlused, kus ma tahan vabatahtlikuna osaleda. Ja laupäeval oli esimene kohtumine, kus kõik omavahel tuttavaks said ning natukene pläkutasid. Mitte midagi erilist. Küsisin ka, et kas on juba teada, kuidas see vabatahtlike töö hakkab välja nägema või mis me täpselt tegema hakkame, kuid seda ei osanud veel nad öelda. Mul aga oleks seda hädasti vaja teada, kuna kui mu noorsoovahetus septembriks toetuse saab, siis tuleb täielik hullumaja see september. Aga eks ma siis ootan kannatlikult.
Santa Pola kui linn mulle üldiselt mingit erilist muljet ei jätnud. Siuke rannalinnake koos sadamaga. Kahjuks mul polnud kaasas kaamerat (ma ju ei teadnud, mis me seal täpselt tegema hakkame ja seetõttu igaks juhuks ei võtnud) ning seetõttu pole ka pilte, mida üles panna. Selles suhtes meeldib mulle San Juan ikka tuhat korda rohkem ning nüüd on kindel, et oma surfikursused võtan ma San Juanis!
Ja siis kella 16 paiku võtsin ma bussi ning tulin tagasi Alicantesse. Kui Alicantest Santa Polasse sõit võtab ca 20 minutit, siis tagasisõit kogunisti tunnikese. Asi on lihtne - sõidetakse läbi kõik turistidele mõeldud kuurordid. See on lausa koomiline kui ühesugused on kõik kuurordid-majad, mis hispaanias turistidele ehitatud. Kohati oli tunne justkui oleksin Costa del Solis ning Calahonda kandis. Ja no neid turiste ikka jagus mehe moodi, buss oli neid täis ning kõik nii ühesugused! Ma lausa itsitasin vaikselt bussi nurgas. See-eest oli tagasisõit lõbus. Minu kõrvale istus üks vanapapi, kes hoogsalt mulle kõike seletas - mis maja jääb meist vasakule, mis paremale. Päris lõbus oli :)
Ja siis kui koju jõudsin olin jälle väss, mis väss. Tegin väikse kõne Eesti, väikse söögi ning ülejäänud õhtu läks "töö" tegemise tähe all. Eriti tore nädalavahetus, kas pole! Asi selles, et mul on vaja käesoleva nädala jooksul valmis saada kolm projekti Eesti asjade jaoks ning kui ma seda nädalavahetusel ei teeks, siis ei teeks ma neid kunagi! Tööpäevade õhtutel ma lihtsalt ei viitsi!
Pühapäev oli hoopis teisest ooperist. Käisin rannas. Üle tüki aja kohe olin kaua rannas, ca 3 tundi. Koos ühtede üliõpilastega, kellega tuttavaks sain. Ja no tuleb tunnistada, et päris suvi on hakanud! Ma käisin UJUMAS!!!! Kes oleks seda osanud arvata! Ja vesi oli jummala seksikalt soe. Nädal-kaks veel ning vesi on meil juba nii soe, et isegi mina ei taha sealt välja tulla! On aeg hakata otsima omale madratsit, et siis sellega veel liuglema hakata!
Ja õhtul lõpetasin oma projekte, vaatasime Mariaga telekat ning jutustasime niisama. Maria oli püha viha täis, et Alicantes päike oli ning tema vihmases Villenas pulmas käis. Järjekordne nädalavahetus, kus tema randa ei jõudnud! See on päris naljakas kui päikese ning rannalembeline ta on!
Reedel tegin ma praktiliselt mitte midagit peale oma messil käimist. Kuna olin surmväsinud. Ei teagi nüüd kas kevad on hakanud võimust võtma ning peaks vähe sidrunit ning apelsini rohkem põske pistma. Igatahes jõudsin koju, uni kippus peale. Koristasin, tegin süüa, käisin poes. Ning siis ootas mind õhtul ees Skype'i date eestlasega. Jooksin ühte kohvikusse, et mõnusasti eestlastega juttu rääkida. Ausalt öeldes oli päris naljakas. Ma ju muidu ei räägi väga eestlastega, ainult kirjutan ning siis alguses oli tsuti juhe koos :) aga hakkama saime. Ja õhtul läksin koju, vaatasin filmi - Miami Vice hispaania keeles ning oligi öö. Ahjaa. Reede õhtul sain veel teada, et laupäeval on Santa Polas vabatahtlike kogunemine. Otsisin bussi ning graafikut ja üritasin välja mõelda, kuidas ma kõike laupäeval jõuan :)
Laupäeva hommik hakkas minu jaoks kell 7. No mitte ei lasta siin magada! Pesemised, hommikusöögid. Siis lippasin turule, et teha ära järgneva nädala sisseostud. See on lausa müstiline, kuidas mulle meeldib laupäevahommikune turul käimine. Mul on tekkinud juba omad tädid-onud, kelle leti ääres ma alati tunglen ning kust teatud asju ostan! No need juurikad ja puuviljad, mis on turult ostetud, on ikka hoopis teise maitsega kui kohalikust supermarketist ostetud kraam! Ausalt. Rääkimata siis sellest, milline maitseerinevus on eesti ning hispaania turukraami vahel.
Ja pealegi on minul kui "jänesetoidulisel" siin ka üliodav. Tavaliselt ei lähe mul rohkem kui 10 eurot turul ning selle eest ostan alati järgmist: 8 suurt champinioni, 10 suurt tomatit, 2 kurki, 2 sibulat, pool kilo maasikaid ning kirsse, kobara banaane, 6 suurt apelsini, 8 suurt õuna ning sidruni. Vahel nipetnäpet juurde, mõned pirnid, nisperosed või kartulid. Eestis ei saaks selle raha eest pea persetki! Seega kindlasti on siinne turg ning selle hinnatase üks asi, mida ma hakkan igatsema!!!
Peale turul käimist lippasin tagasi koju, et asjad tuppa visata ning siis supermarketisse vee järele. Mul on kombeks laupäeviti suur kast vett koju tassida. Siin on see koht, kus ma tõsiselt tunnen meessoost isiku olemasolust puudu! No paras koormaeesli tunne on ikka küll. Samas ma ei viitsi iga päev ka paari pudeli kaupa vett tassida, seega ükskord ja korraga ning nii et keel vestil. Õnneks pole pood kuigi kaugel mu kodust...
Ja siis peale poes käiku tormasin tagasi turule, oma igalaupäevasesse kokandustundi. Seekord oli menüüs merluza, mis on kõige popim kohalik valge kala. Igati maitsev! Mõnus vaheldus tüüpilisele eesti lõhele...Aga ma ei saa teile siia kirjutada antud retsepti ega eelmise korra retsepte, sest kell pool 12 ma pidin oma tunnist ära jooksma. Miks? Sest mul oli vaja jõuda 12.00 Santa Pola bussile.
Santa Pola väike linnake ca 20 km kaugusel Alicantest. Läksin ma sinna sellepärast, et septembris on Santa Polas windsurfi suured meistrivõistlused, kus ma tahan vabatahtlikuna osaleda. Ja laupäeval oli esimene kohtumine, kus kõik omavahel tuttavaks said ning natukene pläkutasid. Mitte midagi erilist. Küsisin ka, et kas on juba teada, kuidas see vabatahtlike töö hakkab välja nägema või mis me täpselt tegema hakkame, kuid seda ei osanud veel nad öelda. Mul aga oleks seda hädasti vaja teada, kuna kui mu noorsoovahetus septembriks toetuse saab, siis tuleb täielik hullumaja see september. Aga eks ma siis ootan kannatlikult.
Santa Pola kui linn mulle üldiselt mingit erilist muljet ei jätnud. Siuke rannalinnake koos sadamaga. Kahjuks mul polnud kaasas kaamerat (ma ju ei teadnud, mis me seal täpselt tegema hakkame ja seetõttu igaks juhuks ei võtnud) ning seetõttu pole ka pilte, mida üles panna. Selles suhtes meeldib mulle San Juan ikka tuhat korda rohkem ning nüüd on kindel, et oma surfikursused võtan ma San Juanis!
Ja siis kella 16 paiku võtsin ma bussi ning tulin tagasi Alicantesse. Kui Alicantest Santa Polasse sõit võtab ca 20 minutit, siis tagasisõit kogunisti tunnikese. Asi on lihtne - sõidetakse läbi kõik turistidele mõeldud kuurordid. See on lausa koomiline kui ühesugused on kõik kuurordid-majad, mis hispaanias turistidele ehitatud. Kohati oli tunne justkui oleksin Costa del Solis ning Calahonda kandis. Ja no neid turiste ikka jagus mehe moodi, buss oli neid täis ning kõik nii ühesugused! Ma lausa itsitasin vaikselt bussi nurgas. See-eest oli tagasisõit lõbus. Minu kõrvale istus üks vanapapi, kes hoogsalt mulle kõike seletas - mis maja jääb meist vasakule, mis paremale. Päris lõbus oli :)
Ja siis kui koju jõudsin olin jälle väss, mis väss. Tegin väikse kõne Eesti, väikse söögi ning ülejäänud õhtu läks "töö" tegemise tähe all. Eriti tore nädalavahetus, kas pole! Asi selles, et mul on vaja käesoleva nädala jooksul valmis saada kolm projekti Eesti asjade jaoks ning kui ma seda nädalavahetusel ei teeks, siis ei teeks ma neid kunagi! Tööpäevade õhtutel ma lihtsalt ei viitsi!
Pühapäev oli hoopis teisest ooperist. Käisin rannas. Üle tüki aja kohe olin kaua rannas, ca 3 tundi. Koos ühtede üliõpilastega, kellega tuttavaks sain. Ja no tuleb tunnistada, et päris suvi on hakanud! Ma käisin UJUMAS!!!! Kes oleks seda osanud arvata! Ja vesi oli jummala seksikalt soe. Nädal-kaks veel ning vesi on meil juba nii soe, et isegi mina ei taha sealt välja tulla! On aeg hakata otsima omale madratsit, et siis sellega veel liuglema hakata!
Ja õhtul lõpetasin oma projekte, vaatasime Mariaga telekat ning jutustasime niisama. Maria oli püha viha täis, et Alicantes päike oli ning tema vihmases Villenas pulmas käis. Järjekordne nädalavahetus, kus tema randa ei jõudnud! See on päris naljakas kui päikese ning rannalembeline ta on!
No comments:
Post a Comment