Mi principe azul

Ma lihtsalt pean rääkima nüüd oma edasistest seiklustest, mis on seotud minu principe azuliga ehk minu prints valgel hobusel - Verdasco. Maria on hakanud seda mega tõsiselt võtma, isegi niivõrd tõsiselt, et mind ajab täiega naerma!
Reedel tassis ta koju ajakirja, kus oli Verdasco pilt ning ütles mulle, et ma võin sealt selle pildi välja tõmmata ning seinale panna. Et siis hakkan juba õige hispaanlase mõõtu välja võtma! Need hispaanlased on kohati ikka armsalt hullud :)
Ja nüüd, kus on alanud Prantsuse lahtised, tuleb tennist ka iga kell. Ja siis Verdasco võitis pühapäev esimese mängu ning andis intervjuud. Küsiti, et millal tuleb tema võidutund. Ja siis ta vastas, et tal on käe ümber üks amulett (siuke nöörist tavaline asjandus) ja kui see ükskord ära kulub ja katki läheb, siis ongi tema võidutund tulemas. Praeguseks nägi see juba ikka väga räbal välja! Ja siis Maria vaatas lolli näoga ning ütles: "Triin, see amuleti jutt on sama loll kui sinu jõulusoovide nimekiri, millest sa mulle rääkisid! Te sobite ju ideaalselt!". Mina muidugi ei suutnud naermist jätta. Mida veel :)