Monday, August 10

Tingimusteta armastus ja täielik õnn

Kolmapäeval oli minul taas tööpäev. Kell 13 viimane meedia ja kommunikatsiooni loeng. Kristeni saatsime selleks ajaks taas šoppama ning niisama ringi vaatama ja pidime taas kokku saama, et siis juba koos ranna suunas lipata. Kritsen lihtsalt kartis, et kui tema läheb varem randa ja mina pärast järele tulen, siis ta lihtsalt ei jõua nii kaua seal olla.
Kõik muudkui arvavad, et kui oled blond, siis on sul siin rohkem tähelepanu ning sind üritatakse rohkem niiöelda rajalt maha võtta. Eks selles on kindlasti ka killuke tõttu, kuid kohe toome näite sellest, kuidas ei pea olema blond ning sinisilme, vaid vabalt võivad sinuga igast seigad juhtuda ka siis, kui sa oled brünett ning rohekate silmadega.
Kristen oli väsinud šoppamisest ning otsustas siis rõõmsalt, et läheb mõnda kohvikusse lugema. Valis välja kohviku ning asus valima kõike head ja paremat. Jäi sinna vaatma ning uudistama ja täitsa juhuslikult sigaretimasina juurde. Kelner hüppas rõõmsalt seepeale leti tagant välja ja küsis, kas Kristen vajab abi suitsude ostmisel. Selle peale Kristen, et ei-ei, et ta ei suitseta ning ei pannud masinat tähelegi. Siinkohal vahemärkuseks, et meil on need masinad siin üsna populaarsed, kuna tubakat saab osta vaid teatud poodidest teatud kellaaegadel ning kui kellelgi peaks tulema sigaretiisu näiteks siesta ajal, õhtul või öösel, siis peab ta abi otsima just nendest masinatest. Seejärel läks Kristen istus maha ja hakkas lugema. Varsti oli kelner taas kipskõps kohal ning hakkas uurima, mis keeles Kristen raamatut loeb. Muidugi ei olnud eesti keelest tal õrna aimugi ning jooksis minema. Varsti oli tagasi, seekord koos kahe järjehoidjaga. Ta oli märganud, et Kristenil puudub järjehoidja ning otsustas tuua talle kaks, nii igaks juhuks kaks, kui üks peaks ära kaduma. Ja just selliseid väikseid naljakaid asju meil siin iga päev juhtubki!
Kui rannas käidud ning jume natukene parandatud, suundusime taas koju. Väike eine ning lebotamine, mis käivad igati täisväärtusliku puhkuse juurde! Ja siis õhtupoolikul otsustasime minna meie outletide kaubanduskeskusesse. Seal on mõned poed, mis mulle väga meeldivad. Ostsin omale Nike’i outletist dressipüksid, mis nüüd muidugi peavad kapis oma aega ootama, kuid mis olid tõesti naeruväärselt soodsad. Kristen rüüstas see-eest Puma outleti ning soetas oma vennale püksid. Üheskoos rüüstasime veel mingit poodi ning ostsime ühesugused kampsuni moodi asjad – Kristen halli, mina pruuni. Siinkohal naersime, et küll me oleme ikka suured, et XL asju peame kandma. Omaarust nagu lasteosakonda ei sattunud, kuid kõik normaalsuuruses (S ja M) olid justkui imepisikesed. Tagasi minnes läksime jäätisekohvikusse jäätist ja Blanco Negrot nautima. Blanco Negro on üks popimaid asju suvel – jääkohv ühe jäätisepalliga! Õhtul rüüpasime vaikselt Shandyt ning ajasime juttu.


Kristen ja Blanco y Negro

Minu sokolaadi jaatis apelsinitykkidega!

Mul on tõsiselt hea meel, et Kristen mul külas käis. Saime arutada temaga pooled maailma asjad ära ning muidugi taga klatšida mehi – õigemini naerda selle üle, mis seisus minu isiklik elu pregu on ning rõõmustada selle üle, kui hästi Kristenil eraelus läheb. Tänu Kristenile taastus minu usk tingimusteta armastusse ning täielikku õnne. Vahepeal oli see ikka kõikuma löödud, kuid vahelduseks on äärmiselt kosutav näha inimesi, kes on üdini õnnelikud. Okei, te nüüd mõtlete, et see pole võimalik, aga näete on! Kindlasti on Kristenil ja Madisel oma nääklemised ja niiöelda rahulolematuse hetked, nad isegi mitte ei salga seda, kuid kokkuvõttes on nende suhe harmooniline ning mõlemad iga päevaga koos üha õnnelikumad! Ja neil isegi pole enam see äsja armunute faas, kus kõik tundub roosiline ning kuidas muudkui kuu taevast alla tooks, vaid neil juba küllaltki pikk kooselu ja üksteise proovile panek üle elatud...
Ma pean tunnistama, et mulle alguses Madis väga ei istunud. Palun vabandust, Madis! Asi oli lihtsalt selles, et ta oli meie niiöelda turvalisest sõprusseltskonnast väljaspoolt ning seetõttu ka väga erinev sellest, millega me igapäevaselt harjunud olime. Mulle tundus Madis selline ehtne eesti mees, kellel on A ja O autod. Tükk aega ei suutnud ma sellega mitte kuidagi harjuda ning olin arvamusel, et Kristenil oleks ikka kedagi paremat vaja. Ja selle mõtte külge ma pikaks ajaks rippuma ka jäin. Ning kuna paljudel Viimsis on Madisest sama arvamus, siis ma saan väga hästi aru, miks Kristen teda meie seltskonda ei tiri. Mina ausalt öeldes seda ka ei teeks. Muuseas ma oleks üdini õnnelik, kui minu sõpruskond ja kuti sõpruskond oleks niivõrd eraldatud nagu seda on Kristenil. Kuigi Kristeni sõpruskonnaks on vaikselt saanud rohkem Madise oma, kui meie Viimsi oma. Aga ma üldse ei süüdista teda, ma ilmselt naudiks seda samamoodi nagu tema.
Küll on aga mul üdini hea meel näha, kui õnnelikuks Madis Kristeni muudab ning kui õhinaga Kristen Madisest räägib! See armumisfaasile omane sära silmis on ikka veel alles!!! Ja tänu sellele on mul nüüd Madisest kohe parem arvamus – on ju peamine see, et ta teeks mu sõbranna õnnelikuks! Ja muu polegi oluline...

No comments:

Post a Comment