Päev peale Vana Tallinnat – kõige naljakam ja lõbusam päev üldse!

Reede hommik hakkas ülinaljakalt! Mina tegin silma lahti, vaatasin Kristenile otsa ning hakkasin naerma! Kristen seepeale torises midagi stiilis oh sa issand küll. Mina tõusin püsti – jumal tänatud pea ei valutanud! Kristenil niivõrd hästi ei läinud! Läksin kööki, vaatasin prügikastis olevat tühja Vana Tallinna ja mõtlesin, et järgmine kord peab nüüd keegi mulle neid ikka veel tooma. Kristen ütles, et ta ei taha sellest joogist enam mitte midagi kuulda.
Käisin pesemas ning olin justkui tuliuus. Kristen oli samal ajal valmistanud meile hommikueine. Mina söön usinasti ja rüüpan kohvi! Siis heidan pilgu Kristenile, temal see jogurt-poiss niivõrd hästi alla ei läinud (loe: kohe üldse ei läinud!). Seejärel otsustas Kristen, et läheb käib ka korra pesemas, äkki läheb enesetunne tsuti paremaks! Kahjuks siiski mitte piisavalt – pea valutas ikka nii mis hirmus, kuigi selleks hetkeks oli Kristen veendunud, et ta pole isegi mitte kaineks saanud! Vaeseke!

Pakkisime kokku oma asjad ning otsustasime, et läheme randa. Seekord rohkem loodusesse – Alicante ja Santa Pola vahel asuvasse Arenales del Sol. Mina tegin kaasa võiku, Kristen soovis läbi minna saiakohvikust. Üks asi on siinkohal halb seoses alkoholi tarbimisega – järgmisel päeval on alati hirmus nälg! Uksest välja saades ning tänavale jõudes hakkasime mõlemad ähkima ja puhkima. Me sõna otseses mõttes veeresime ja tiksusime mäest allapoole. Mina pidevalt naerdes, sest see oli lihtsalt liiga koomiline! Kristen eelistas võtta asja rahulikumalt ja vaiksemalt. Peale pisikest bussisõitu jõudsime randa, laotasime maha oma asjad ning tegime oma kõige naljakamast hommikust jäädvustuseks mõned klõpsud! Sõime oma parimat kraami, mis kaasa tirisime ja kurtsime võidu, et meil ikka liiga vähe vett kaasas!

Ylinaljakas fotosessioon

Samal ajal helistas mulle mu sõber ning päris kohe, et mis mul viga, et ma ainult naeran. Tegin siis talle lühikokkuvõtte, mille peale ta kostis, et esiteks pole ilus päise päeva ajal purjus olla ning et ta on kade, sest peab praegu tööd tegema! Mina muidugi üritasin teda veel rohkem kadedamaks teha. Väike õelus nagu ma olen1 Muuseas ma olen avastanud, et kohe eriti on hakanud mulle meeldima eestlasti kadedaks ajada! Mõnel on juba pidevalt kasutusel fraas: keera, keera seda nuga mu sees...
Olime seal rannas ning nautisime kuuma päikest. Naersime ja ajasime juttu. Järsku vaatab Kristen selja taha ning ütleb ehmatusest kõlaval häälel: Issand, Triin vaata selja taha! Mina siis vaatan ja hakkan laginal naerma. Enam paremaks ning naljakamaks päev minna ei saanud. Meie taha oli vaikselt koha sisse võtnud mingi vanem härrasmees, kes otsustas, et tema võtab päikest paljalt! Ahaa! Vaatasime siis ruttu ringi,et ega me juhuslikult pole sattunud nudistide randa oma meeltesegaduses, kuid ei – kõik oli täitsa tiptop väljaarvatud see härra! Kristen ei saanud sellest onust enam üle ega ümber, mina võtsin seisukoha, et kui ma ei taha pimedaks jääda, siis ma pigem ei vaata enam selles suunas!

Arenales del Sol - kylaskaik loodusesse!

Lõpuks, kui meil hakkas taas kõht tühjaks minema, otsustasime, et hakkame astuma. Tegime veel parimad pildid ning läksime tee äärde bussi ootama. Sel hetkel oli tunne, et väljas oli justkui sada kraadi – tõsiselt palav ning kõik meie vesi oli ka otsas! Istusime siis truult pingil ja ootasime bussi. Pea iga auto, kes meist mööda läks, lasi signaali ning aeglustas käiku. Kohati oli tunne nagu me oleks prostituudid Poola maantee ääres. Sellised hispaanlased juba ükskord on! Lõpuks jõudsime bussi ning saime konditsioneerilt lõpuks jahutust. Loivasime end koju!

Kuri seletamine kaib

Kohalikud "prostituudid" tee aares bussi ootamas...

Ja muuseas ma kohe üldse ei mäleta, mis me reede õhtul tegime! Vist käisime Kristenile kingi otsimas....Igatahes tean ma kindlalt, et pole nii lõbusat päeva täis lusti ja naeru juba ammu kogenud! Tänks, Kristen! Varsti jälle...