Laupäeval oli minek Santa Polasse. Seekord mitte surfama, vaid koosolekule. Kuna ma kandideerisin osalema vabatahtlikuna windsurfingu maailmameistrivõistluste meeskonnas ning sain selle koha, siis oli meil kell 18 esimene vabatahtlike koosolek!
Hommikul mõtlesime, et teeme tiiru linnapeal! Kuna pühapäev on meil kõik kinni ning Kristeni lennuk pidi minema just pühapäeval, siis tuli osta ära kõik asjad, mida ta siit kaasa vedada tahtis. Seetõttu läksime tagasi ühte kaubanduskeskusesse, et osta Kristenile seelik, mille ostmata jätmist oleks ta jäänud kahetsema. Mina sain sealt vee omale ühe pluusi, Kristen seelikule lisaks ka püksid Madisele.
Kella kolmese bussiga läksime Santa Polasse. Alati kui ma jõuan Santa Pola promenaadile, tunnen seda tuult ning näen kõiki surfareid, valdab mind tunne, et ma tahaksin sinna jäädagi! Sel päeval oli rannas 35 kite’i + windsurfarid! Alguses võtsime rannas natukene päikest ja rääkisime juttu. Siis läksin mina koosolekule.
Hommikul mõtlesime, et teeme tiiru linnapeal! Kuna pühapäev on meil kõik kinni ning Kristeni lennuk pidi minema just pühapäeval, siis tuli osta ära kõik asjad, mida ta siit kaasa vedada tahtis. Seetõttu läksime tagasi ühte kaubanduskeskusesse, et osta Kristenile seelik, mille ostmata jätmist oleks ta jäänud kahetsema. Mina sain sealt vee omale ühe pluusi, Kristen seelikule lisaks ka püksid Madisele.
Kella kolmese bussiga läksime Santa Polasse. Alati kui ma jõuan Santa Pola promenaadile, tunnen seda tuult ning näen kõiki surfareid, valdab mind tunne, et ma tahaksin sinna jäädagi! Sel päeval oli rannas 35 kite’i + windsurfarid! Alguses võtsime rannas natukene päikest ja rääkisime juttu. Siis läksin mina koosolekule.
Killuke Santa Pola rannast 
Sel paeval oli rannas 35 kite'i
Baywatch run...
9.-19. septembril toimuvad Santa Polas kolmed meistrivõistlused: provintsi ja Hispaania meistrivõistlused ning maailmameistrivõistlused. Kuna eelmised Santa Polas korraldatud Euroopa meistrivõistlused olid nii hästi organiseeritud ning võistlejad ja publik jäid igati rahule, siis anti neile ka õigus korraldada maailma omad.
Laupäeval toimus esimene vabatahtlike koosolek. Kokku on end kirja pannud 30 vabatahtlikku. Esimese asjana tehti meist kõikidest pildid, et teha meile akrediteering. Seejärel seletati, mis täpsemalt toimuma hakkab ning millised on valdkonnad, mida me saame valida.
Valdkondi oli kokku kuus:
- administratsioon ning akrediteeringud – kes registreerivad võistlejaid ja teevad muud administratiivset tööd;
- tranfeer – kes käivad võistlejatel ning nende kraamil lennujaamas vastas;
- avalikud suhted – kes tegelevad meediaga;
- ürituste korraldamine – kes korraldavad igasuguseid vaba aja tegevusi publikule ning lastele;
- first aid – kes aitavad võistlejaid ning nende lähedasi kõiksugustes küsimustes alates, kust osta süüa ning lõpetades sellega, kuidas õhtul peolt takso tellida;
- ja üks veel, mida ma kahjuks ei mäleta.
Kohe kui oldi esimese punkti juurde jõutud ning seletati lahti, mida seal tegema peab, siis ütles Paula, üks vabatahtlike koordinaatoritest, et sinna tuleb kindlasti panna Triin, sest ta räägib keeli – keegi teine vabatahtlikest inglise keelt ei räägi!!!!
Seejärel saime valida omale kõik kolm valdkonda tähtsuse järjekorras, mis me teha tahaksime. Mina valisin avalikud suhted, ürituste korraldamise ja administratsiooni. Autodega kell kolm öösel lennujaamas vastas käia mulle lihtsalt ei meeldiks, kuna ma ei ela Santa Polas ning Santa Pola tundmises pole ma ka just kõige suurem meistermees! Varsti antakse meile teada, kus me täpselt tegutsema hakkame.
Siis saime veel valida, millal me oleme võimelised töötama. Mina panin, et kõik päevad alates 12. septembrist. Jõuan 11. septembril tagasi Valencia koolituselt ning 12ndal kavatsen olla Santa Polas nagu viis kopikat. Selles suhtes on hea – 12ndal hakkavad saabuma maailmameistrivõistluse osalejad, sest 13ndal algavad maailmameistrivõistlused, enne seda on kohalikud ja Hispaania omad!
Seejärel ronisime koos Santa Pola Windsurfi klubi presidendi Vincentig torni, kus ta näitas meile täpselt, kuhu mis tuleb ning seletas natukene seda elukorraldust seal. Põhimõtteliselt on tsoon jagatud kaheks – akrediteeritud inimeste ala ning publik! Vabatahtlikud on akrediteeritud ning nad saavad igale poole! Ja kui isegi tööpäev ametlikult ära lõppeb, ei keela keegi sind sinna jäämast, sportlaste ja muude tähtsate inimestega juttu rääkimast, pidudest ja muudest üritustest osa võtmast ja nii edasi. Ja süüa-juua võid ka nii palju kui vaid heaks arvad! Chilli kasvõi 24 / 7 seal võistlejate lounge’is....
Sel paeval oli rannas 35 kite'i Baywatch run... 9.-19. septembril toimuvad Santa Polas kolmed meistrivõistlused: provintsi ja Hispaania meistrivõistlused ning maailmameistrivõistlused. Kuna eelmised Santa Polas korraldatud Euroopa meistrivõistlused olid nii hästi organiseeritud ning võistlejad ja publik jäid igati rahule, siis anti neile ka õigus korraldada maailma omad.Laupäeval toimus esimene vabatahtlike koosolek. Kokku on end kirja pannud 30 vabatahtlikku. Esimese asjana tehti meist kõikidest pildid, et teha meile akrediteering. Seejärel seletati, mis täpsemalt toimuma hakkab ning millised on valdkonnad, mida me saame valida.
Valdkondi oli kokku kuus:
- administratsioon ning akrediteeringud – kes registreerivad võistlejaid ja teevad muud administratiivset tööd;
- tranfeer – kes käivad võistlejatel ning nende kraamil lennujaamas vastas;
- avalikud suhted – kes tegelevad meediaga;
- ürituste korraldamine – kes korraldavad igasuguseid vaba aja tegevusi publikule ning lastele;
- first aid – kes aitavad võistlejaid ning nende lähedasi kõiksugustes küsimustes alates, kust osta süüa ning lõpetades sellega, kuidas õhtul peolt takso tellida;
- ja üks veel, mida ma kahjuks ei mäleta.
Kohe kui oldi esimese punkti juurde jõutud ning seletati lahti, mida seal tegema peab, siis ütles Paula, üks vabatahtlike koordinaatoritest, et sinna tuleb kindlasti panna Triin, sest ta räägib keeli – keegi teine vabatahtlikest inglise keelt ei räägi!!!!
Seejärel saime valida omale kõik kolm valdkonda tähtsuse järjekorras, mis me teha tahaksime. Mina valisin avalikud suhted, ürituste korraldamise ja administratsiooni. Autodega kell kolm öösel lennujaamas vastas käia mulle lihtsalt ei meeldiks, kuna ma ei ela Santa Polas ning Santa Pola tundmises pole ma ka just kõige suurem meistermees! Varsti antakse meile teada, kus me täpselt tegutsema hakkame.
Siis saime veel valida, millal me oleme võimelised töötama. Mina panin, et kõik päevad alates 12. septembrist. Jõuan 11. septembril tagasi Valencia koolituselt ning 12ndal kavatsen olla Santa Polas nagu viis kopikat. Selles suhtes on hea – 12ndal hakkavad saabuma maailmameistrivõistluse osalejad, sest 13ndal algavad maailmameistrivõistlused, enne seda on kohalikud ja Hispaania omad!
Seejärel ronisime koos Santa Pola Windsurfi klubi presidendi Vincentig torni, kus ta näitas meile täpselt, kuhu mis tuleb ning seletas natukene seda elukorraldust seal. Põhimõtteliselt on tsoon jagatud kaheks – akrediteeritud inimeste ala ning publik! Vabatahtlikud on akrediteeritud ning nad saavad igale poole! Ja kui isegi tööpäev ametlikult ära lõppeb, ei keela keegi sind sinna jäämast, sportlaste ja muude tähtsate inimestega juttu rääkimast, pidudest ja muudest üritustest osa võtmast ja nii edasi. Ja süüa-juua võid ka nii palju kui vaid heaks arvad! Chilli kasvõi 24 / 7 seal võistlejate lounge’is....
Campeonato del Mundo de Formula Windsurfing
Mr Wind - meie maskott!
Mr Wind - meie maskott!Nüüd ma siis kavatsen küsida puhkuse selleks, et töötada! Hull, kas pole? Samas ma arvan, et see saab olema väga lahe kogemus! Ma nüüd pean vaid mõtlema, kas ma küsin oma sõpradelt, kas ma saan mõnel päeval ehk nende juures ööbida, sest ausalt öeldes ma iga päev edasi-tagasi Alicante ja Santa Pola vahel traalida küll ei viitsi!
Peale koosolekut käisime veel korra ühes surfipoes ja tõttasime tagasi Alicantesse. Käisime veel toidukas, ostsime kaasa Kristenile veini ning omale magustoiduks väikse jäätise ning koju. Kristen hakkas pakkima, mina kokkama!
Mariale tuli veel külla Pepi ning lõpuks läksime kõik väiksele mojitole. Mõnus lõpp Kristeni puhkusele!
Peale koosolekut käisime veel korra ühes surfipoes ja tõttasime tagasi Alicantesse. Käisime veel toidukas, ostsime kaasa Kristenile veini ning omale magustoiduks väikse jäätise ning koju. Kristen hakkas pakkima, mina kokkama!
Mariale tuli veel külla Pepi ning lõpuks läksime kõik väiksele mojitole. Mõnus lõpp Kristeni puhkusele!
No comments:
Post a Comment