Uputab!?

Hehee, seiklused Triini moodi täna hommikul. Muuseas üksi elamine õpetab päris palju. Pole ju alati meistermees isa igalt poolt võtta. Ühesõnaga läksin mina rahulikult dussi alla, sulistasin ja mulistasin nii mis hirmus. Ja siis mõtlesin, et aitab küll (mul on tõsine probleem alati, et ma lausa jääks sinna sooja vee alla hommikuti). Igatahes hakkan siis kraani kinni panema ja mis mind ees ootab? No lükka kraan alla, mis alla, kuid vesi jookseb edasi! Mõtlesin esimese asjana, et huvitav, kas ma olen püsti segamini või mis toimub! Ma isegi ei puutunud seda kraani, kuidas ta sai vahepeal katki minna? Pusisin, mis ma pusisin, kookisin kraani lahti siit ja sealt, kuid mina seda vett seisma ei saanud!!! Jooksin siis kiiruga kööki, et soe vesi vähemalt kinni keerata. Tehtud. Siis viskasin kiiruga riided selga ja läksin tagasi pusima. Mul muuseas jäi selle pusimise pärast ka hommikusöök söömata, mille tõttu ma hetkel päris kuri. Ja no üritasin niikaua kuni hakkasin juba tööle vaikselt hiljaks jääma, kuid hakkama ei saanud. Tuleb kurbusega tõdeda, et selle lahingu võitis kraan. Kuradi kraan ma ütlen! Ja lõpuks ma jätsin vee jooksma. Kirjutasin veel sildi oma korterinaabritele, et kraan on katki ja ma helistan Nievesele (korteri omanik). Minul ausalt öeldes ükskõik, las see vesi jookseb. Minu viimane rent on ära makstud ning minu rendisummas nagunii kõik kulud sees, seega las aga uputab. Mina olen teinud kõik, mis mina oskan. Nieves minuga ühendust pole veel võtnud, saatsin siis nüüd sõnumi.
Kujutan ette, kuidas Kasia meil vaikselt kodus närvitseb. Ta on selline hull muretseja tüüp!