Hehee! Ma sain oma siinselt organisatsioonilt loa minna otse Portugali. Clapping hands and dancing around! Eile ma taas hakkasin tegelema oma piletite otsinguga ning siis tuli meelde, et küsiks oige veel kord Escarlatalt minu Portugali mineku kohta. Muidugi sellele järgnes ohkimine ja ähkimine, kuna ta oli täiesti ära unustanud, et pidi Valenciasse helistama ja seda küsima. See-eest minu imestuseks võttis ta kohe telefonitoru ning helistas. Püha müristus mida minu silmad pidid nägema! Ning otse loomulikult öeldi, et ma võin lennata kasvõi teise maailma otsa, kui aga soovin ja ise maksan, neil täitsa ükskõik! No ja mida ma siis ütlesin ala kaks kuud tagasi...
Eile saatsin veel Markole ära oma reisiplaanid ja muu sellise. Ootame nüüd kas läheb piletite ostmiseks või ei. Olen tähele pannud, et olen selles suhtes juba suhteliselt ükskõikseks muutunud, kuid eestlastel kodus millegipärast jubedalt vaja teada, millal tulen ja kauaks jään. Ema juba küsis mult, et mida ma söögiks tahan, kui tagasi koju saabun. Ei osanudki kohe midagi kosta. Kartuliputru. Olen siinse 9 kuu jooksul ostnud poest vaid ühe kartuli ning seegi lendas peale paari kuud külmikus seismist otsemat teed prügikasti. Kuid ei, ainuke asi, mis mulle pähe tärkas oli kartulipuder...
Eile saatsin veel Markole ära oma reisiplaanid ja muu sellise. Ootame nüüd kas läheb piletite ostmiseks või ei. Olen tähele pannud, et olen selles suhtes juba suhteliselt ükskõikseks muutunud, kuid eestlastel kodus millegipärast jubedalt vaja teada, millal tulen ja kauaks jään. Ema juba küsis mult, et mida ma söögiks tahan, kui tagasi koju saabun. Ei osanudki kohe midagi kosta. Kartuliputru. Olen siinse 9 kuu jooksul ostnud poest vaid ühe kartuli ning seegi lendas peale paari kuud külmikus seismist otsemat teed prügikasti. Kuid ei, ainuke asi, mis mulle pähe tärkas oli kartulipuder...
No comments:
Post a Comment