Monday, November 23

Nuhime ja hiilime terviseks!

Kirjutan nüüd sellest teisest kõige popimast teemast, millega kõik mind muudkui tüütavad. Ja ei, see pole jutt stiilis, Triin kas sul kohalik murjam on? Vot ei ole ja ei tule ka. Mulle mitte ei istu need vennikesed. Selles suhtes ma natukene Portugali minekut juba kardan. Mulle on alati portugaallased inimestena rohkem meeldinud. Ei oskagi seda kuidagi seletada. Äkki asi lihtsalt ühes portugaallases, keda seal tean. Muuseas kirjutasin talle ükspäev, et tead-tead, ma tulen aastavahetuseks Farosse. No siis sel hetkel ma veel teadsin, et ma lähen vaid noorsoovahetuseks sinna. Nüüd siis eelmisel nädalal kirjutasin, et ohoo! tulen ja jään lausa kaheks kuuks! Ja oh kuidas siis minu telefon hakkas paaniliselt helisema, et mismõttes, kuidas ja miks. Mina muidugi itsitasin teisel pool telefonitoru ja küsisin, et mis selles siis nii hullu on, kas peaksin midagi teadma? Otse loomulikult ma ju tean, kuid vahel on lihtsalt mõnus mõnitada ja nokkida! Oh ja kutt oli sel hetkel ikka parajalt mitte tema ise – ähmi täis ja puha! Aga see selleks. Nendest seiklustest võin teile hakata kirjutama alates 25ndast detsembrist!
Tagasi asja juurde. See igati pop teema on otse loomulikult Escarlata. Ma eelmisel nädalal mitte ei jõudnud kirjutada, kuidas on tunda, et ta hakkab mõistust pähe võtma. Äkki on viimaks viimaks kodutülid lahenenud! Igatahes tõesti, eelmisel nädalal oli ta lausa inimene – võttis asju rahulikult, oli rõõmsameelne ning käitus nagu täiskasvanu! Ma alguses kohe ei suutnud ära uskuda!
Aga muidugi, mis ma siin üldse pikalt hõiskan. Neljapäeval tuli minu hispaania keele tunnis välja, et ta nuhib mu järele. Peale tunni lõppu, tuli minu juurde mu õps Mariana ning küsis, et kes see minu tuutor selline on. Mina ütlesin vastu, et kolleeg töö juurest ning miks ta sellist asja küsib üldse. Selle peale Mariana, et küll ta minu viimases tunnis mulle ütleb. Mina selle peale, et ei-ei, mul vaja ikka kohe teada saada. Muidugi Mariana selle peale hakkas ka kohe vestma, et Escarlata olevat talle ükspäev helistanud ja küsinud, kas ma ikka tunnis käin ning kui ma peaksin käimise ära lõpetama, et siis Mariana kindlasti talle helistaks. Marianat olevat vallanud sel hetkel kaks mõtet ja tunnet. Esiteks see, et ega me lasteaias pole, et ta peaks hakkama täiskasvanud inimese kohal käimisest kusagile teatama ja teiseks see, et Escarlata on ebameeldiv ja ebasümpaatne inimene. Minul jäi sel hetkel ikka suu parajalt lahti. Mariana siis veel ütles, et ma ei muretseks ning las mu tuutor olla. No aga mida perset, miks kurat see bitch pole midagi minu käest küsinud, et kuidas tunnis läheb või kas ma ikka käin? Mitte ühtegi korda peale minu noorsoovahetust. Absoluutne null. Ja see ajab mul juba närvi mustaks, kui selja taga ringi hiilitakse. Mingu metsa! Mariana siis veel lisas, et ega me vist hästi temaga läbi ei saa. Mina selle peale, et selline tõusude ja mõõnadega, kuid viimasel ajal on beib natukene ära keeranud. Mariana selle peale taas, et ta tundus jah telefonis ebameeldiv ning kuidagi kuri. Mina mõtlesin sel ajal, et jumal tänatud, polegi see siis vaid minu kiiks!
Ja peale seda seika minu taastunud sümpaatia ning taandunud allergia kadusid kui tina tuhka. Bitch ma ütlen!
Ja muuseas, teate, mis just praegu oli? Ma sain pähe, et nende sõnaraamatul on kaas lahti tulnud. Tere talv! See kuradi sõnaraamat on olnud mu laual, ma pole sellega mitte midagi teinud, kas ma nüüd olen süüdi selles, et asjad ise vanadusest lagunevad või et nad ise nii kehva sõnaraamatu ostnud?

1 comment:

  1. Escarlat on telefonis tõesti kuidagi kuri ja ebaviisakas, seda rääkis mulle minu Hispaania sõber. Kes helistas Centro 14, et et uurida millal on EVS projektide saatmiste tähtajad. Poolt juttu Escarlat ei kuulanudki ning vastas kiirelt, et vaadake meie kodulehekülge ja kiirustas kõne lõpetama. Mu sõber oli väga üllatunud ja arvas, et küllap ei tea Escarlat nendest tähtaegadest ise siis midagi või oli tal ülimalt kiire :)

    ReplyDelete