Reedel kella 12 paiku tegi Laura (meie kõikvõimas boss kui keegi ei mäleta) mulle pisikese üllatuse ning ehmatuse. Nimelt olin ma parasjagu peadpidi laua all ning korjasin maast üles asju, mis ma kogemata oma kaustast suutsin maha pillata, kui Laura istus mu laua ees ning ütles, et ma nüüd võtaks oma kümme asja ja läheks temaga raadiosse intervjuud andma.
Minu esimene reakstioon oli: mida perset?! Laura seepeale hakkas naerma ning ütles, et ma rahuneksin maha, et ma pean rääkima vaid oma kursustest-loengutest-workshoppidest ning niisama Danieli küsimustele vastama. No tore, tore.
Ma olen palju kuulnud sellest hispaania improviseerimise ning viimasel minutil tegemise kombest. Nüüd sain seda ka omal nahal kogeda! Kui saaks valida maailma improviseerimise kunni, siis mina annaks oma hääle hispaanlaste poolt. Siin justkui tuleb loomulikult kõik asjad viimasele minutile jätta ning siis vaadata nii jooksvalt, mis saama hakkab!
Igatahes olin ma siis teist korda selles raadioruumis. Muidugi oli Daniel (raadiodiktor, kes meiega teeb intervjuusid) rõõmu täis, kui mind nägi ning siis pläkutas muga kohe paar head minutit. Ta oli vaimustuses, kui vabalt ma juba rääkida suudan!
Ja läks lahti intervjuuks. Kõigepealt vuristas Laura oma asjad ära ning siis tuli minu korda. Mulle endale pole kunagi meeldinud enda häält kuulata, seega ma tõesti ei oska öelda, kuidas välja kukkus, kuid teiste sõnul oli väga väga hea esinemine! Ja minu üllatuseks oskan ma isegi hispaania keeles nalja visata! Muidugi küsis Daniel mu käest küsimuse, et mida ma siis hispaania meestest arvan ning ma ütlesin talle otse välja, et sellele küsimusele ma jätaks vastamata, kuna midagi suurepärast sealt loota pole. Mille peale kõik muidugi laginal naerma hakkasid. Ja teine moment, kui Daniel küsis, kuidas mulle siinne elu-olu meeldib. Vastasin, et väga meeldib ning et kardan, et tagasi minek kujuneb väga keeruliseks. Seepeale küsis Daniel, et kas ta võib mulle hakata juba uut korterit ostma või korteriomanikuga rääkima, et rendilepingut pikendada?! Selle peale hakkasin mina muidugi kõva häälega naerma.
Igatahes oli väga lõbus raadios käik ning nüüd tulevikus ma tean, et pole vaja enam seda raadiot karta! Daniel isegi pakkus mulle, et kui soovi või välismaallastega seotud teema tuleb ette, siis nad helistavad mulle ning lasevad mul intervjuud läbi viia. Kui ma muidugi seda soovin!!!
Minu esimene reakstioon oli: mida perset?! Laura seepeale hakkas naerma ning ütles, et ma rahuneksin maha, et ma pean rääkima vaid oma kursustest-loengutest-workshoppidest ning niisama Danieli küsimustele vastama. No tore, tore.
Ma olen palju kuulnud sellest hispaania improviseerimise ning viimasel minutil tegemise kombest. Nüüd sain seda ka omal nahal kogeda! Kui saaks valida maailma improviseerimise kunni, siis mina annaks oma hääle hispaanlaste poolt. Siin justkui tuleb loomulikult kõik asjad viimasele minutile jätta ning siis vaadata nii jooksvalt, mis saama hakkab!
Igatahes olin ma siis teist korda selles raadioruumis. Muidugi oli Daniel (raadiodiktor, kes meiega teeb intervjuusid) rõõmu täis, kui mind nägi ning siis pläkutas muga kohe paar head minutit. Ta oli vaimustuses, kui vabalt ma juba rääkida suudan!
Ja läks lahti intervjuuks. Kõigepealt vuristas Laura oma asjad ära ning siis tuli minu korda. Mulle endale pole kunagi meeldinud enda häält kuulata, seega ma tõesti ei oska öelda, kuidas välja kukkus, kuid teiste sõnul oli väga väga hea esinemine! Ja minu üllatuseks oskan ma isegi hispaania keeles nalja visata! Muidugi küsis Daniel mu käest küsimuse, et mida ma siis hispaania meestest arvan ning ma ütlesin talle otse välja, et sellele küsimusele ma jätaks vastamata, kuna midagi suurepärast sealt loota pole. Mille peale kõik muidugi laginal naerma hakkasid. Ja teine moment, kui Daniel küsis, kuidas mulle siinne elu-olu meeldib. Vastasin, et väga meeldib ning et kardan, et tagasi minek kujuneb väga keeruliseks. Seepeale küsis Daniel, et kas ta võib mulle hakata juba uut korterit ostma või korteriomanikuga rääkima, et rendilepingut pikendada?! Selle peale hakkasin mina muidugi kõva häälega naerma.
Igatahes oli väga lõbus raadios käik ning nüüd tulevikus ma tean, et pole vaja enam seda raadiot karta! Daniel isegi pakkus mulle, et kui soovi või välismaallastega seotud teema tuleb ette, siis nad helistavad mulle ning lasevad mul intervjuud läbi viia. Kui ma muidugi seda soovin!!!
No comments:
Post a Comment