Minu nädalavahetuse motoks oli: puhata, puhata ning veelkord puhata! Reedel käisime peale tööd rannas, mängisime võrkpalli, käisime supermarketis poes ning kõik! Absoluutselt mitte midagi erilist. Kuna oli minu kord koristada, siis tegin Mr. Properiga kiire tiiru korterile peale ning õhtul käisime väikesel jalutuskäigul. Meil on korteris täielik troopika ning nüüd õhtutel, kus mul pole niiöelda jooksmise päev, käime vahel jalutamas! Ma ikka siin vaikselt utsitan Mariat ja sporti tegema.
Laupäeva hommikul tõttasin ma meie viimasesse kokandusklassi. Viimane päev kokkamist! Selle puhul muidugi tassisid kutid juba varakult kohale õlled ning hakkasid seda tähistama. No nuta või naera, aga mina ei suuda kuidagi hommikul kell 10 omal õlut kurgust alla libistada! Seega, vesi mulle! Roaks, mida valmistasime oli üks suur riisiroog! Retseptidest aga kirjutan mõni teine päev.
Kell üks tormasin ma ruttu koju, et Mariaga jõuda mercadillo’le – suur turg, mis toimub vaid laupäeviti ning on kella 14ni lahti. Eesmärgiks oli sealt kokku kuhjata kraami, mida mu emps tahtis. Näiteks samasugused crocksid nagu ma omale eelmisel sügisel Fuengirola turult ostsin. Ja siis mõtlesin omale ehk mõne hilbu osta. Muidugi pidin ma selles turus igati pettuma. Peale mega heade aprikooside ning avokaadode ei leidnud ma sealt absoluutselt mitte midagi! See turg oli täielik nõmedus, no tõesti! Käisin seal ringi ratast ning ei suutnud ära uskuda, kui vähe seal asju oli ning kui kallis kõik oli. No vabandust väga, aga ma ei hakka soetama omale kleiti 20 euro eest mingisuguselt kirbuturu laadselt kohalt. Ma saan sama raha eest kleidi juba korralikust riidepoest, mille kvaliteet on kindlalt kõrgem. Okei, mõne kingapaari või tuhvli oleks võinud ju sealt 3 euro eest osta, aga tuleb välja, et ma ikka ei julge – kardan saada jalaseent või jumal teab, kust need jalanõud on välja tiritud! Seega jäid minu turu saagiks vaid aprikoosid ja avokaadod. Ning järgmine kord lähen turukraami ikka randa noolima, kui peaks isu ning vajadus tekkima! Muuseas vahemärkus siinkohal: meil on maasikahooaeg otsa saanud! Aga see eest on kirsid ning aprikoosid mega head!!!
Laupäeva hommikul tõttasin ma meie viimasesse kokandusklassi. Viimane päev kokkamist! Selle puhul muidugi tassisid kutid juba varakult kohale õlled ning hakkasid seda tähistama. No nuta või naera, aga mina ei suuda kuidagi hommikul kell 10 omal õlut kurgust alla libistada! Seega, vesi mulle! Roaks, mida valmistasime oli üks suur riisiroog! Retseptidest aga kirjutan mõni teine päev.
Kell üks tormasin ma ruttu koju, et Mariaga jõuda mercadillo’le – suur turg, mis toimub vaid laupäeviti ning on kella 14ni lahti. Eesmärgiks oli sealt kokku kuhjata kraami, mida mu emps tahtis. Näiteks samasugused crocksid nagu ma omale eelmisel sügisel Fuengirola turult ostsin. Ja siis mõtlesin omale ehk mõne hilbu osta. Muidugi pidin ma selles turus igati pettuma. Peale mega heade aprikooside ning avokaadode ei leidnud ma sealt absoluutselt mitte midagi! See turg oli täielik nõmedus, no tõesti! Käisin seal ringi ratast ning ei suutnud ära uskuda, kui vähe seal asju oli ning kui kallis kõik oli. No vabandust väga, aga ma ei hakka soetama omale kleiti 20 euro eest mingisuguselt kirbuturu laadselt kohalt. Ma saan sama raha eest kleidi juba korralikust riidepoest, mille kvaliteet on kindlalt kõrgem. Okei, mõne kingapaari või tuhvli oleks võinud ju sealt 3 euro eest osta, aga tuleb välja, et ma ikka ei julge – kardan saada jalaseent või jumal teab, kust need jalanõud on välja tiritud! Seega jäid minu turu saagiks vaid aprikoosid ja avokaadod. Ning järgmine kord lähen turukraami ikka randa noolima, kui peaks isu ning vajadus tekkima! Muuseas vahemärkus siinkohal: meil on maasikahooaeg otsa saanud! Aga see eest on kirsid ning aprikoosid mega head!!!
Mercadillo ehk vabaohuturg
Peale turul käimist kihutas Maria ära Villenasse (see küla, kus ta elab), kuna ta emal oli sünnipäev. Mina tegin kiiremad pesemisringid ning kimasin dringile koos oma kokanduskaaslastega. Jututasime kohe jälle hea mitu tundi. Meie õpetaja Sierri ütleb, et me oleme parim kursus, mis tal kunagi olnud on!!! Kõik nii lõbusad ning ilusad! Ja siis nii ma jõudsingi koju taas kella viie-kuue paiku olles surmväsinud. Õgisin sisse omale turult ostetud värsket kraami (ma lihtsalt ei saa sellest üle ega ümber, kui head siin kõik asjad on!) ning siis pidin minema Johannale näitama, kus asuvad meil kaubanduskeskused. Muidugi pidin ma ennast kümme korda vahepeal maapõhja kiruma, et ma seda lubanud olin, kuid mis teha, kui lubatud, siis lubatud! Ma lihtsalt ei saali poodidesse minekut ja pealegi oli meil veel üks suur rongkäik sel õhtul täpselt sellel tänaval, kust meie buss pidi minema ning nii ma siis pidin ostima seda uut bussipeatust, kust buss läheb! Aga kohale me jõudsime sinna keskusesse. No Johanna pidi parajalt hulluks minema (ta on rootslane ning kõik on tema jaoks imeodav!), mina tuigerdasin niisama ringi. Kuni ma jõudsin kingapoeni! Seal on kaks kingapoodi, mis mulle kohutavalt meeldivad. Käisin, uurisin ja puurisin siis seal kuni ma viimaks otsustasin, et kuna ma juba seal olen, siis ühed kingad minuga sealt kaasa ka tulevad! Ja nii mul nüüd ongi uued kingad. Ja siis läksime tagasi koju. Johanna ning tema sõber (mingi norrakas) tahtsid küll veel, et ma neid linna peal ka ringi veaks, kuid mina jäin kategooriliselt endale kindlaks, et see nädalavahetus ma välja ei lähe! Kadusin koju ära, panin telefoni hääletu peale ning leidsin, et telekast tuleb Robinson Crusoe film Pierce Brosnaniga... Pühapäeval olin ma kell kaheksa hommikul püha viha täis. Nimelt meil oli see nädalavahetus meie maja kõrval asuvas rajoonis pidustused “Moros y Cristianos”, mis tähendas, et alates reedest kuni esmaspäeva hommikuni algas päev kell 8 suure orkestri ringkäiguga ning lõppes kell 2-3 öösel samasuguse rongkäiguga. Antud pidustused olid mooride ja kristlaste auks, kes kunagi ammu ammu Hispaaniat vallutasid. Mul ausalt öeldes kõrvad juba valutavad sellest muusikast, mida nad siin päevast päeva mängisid. Ja nii ma siis olingi pühapäeval kell 8 üleval nagu viis kopikat. Ja isegi suletud akendega ei saanud ma rohkem magada! Kell 11 naases Maria ning ütles, et nüüd randa minek! Mina ei viitsinud minna, pealegi olin lubanud Johannale, et näitan talle veel mõningaid asju linnas ning läheme jäätist sööma. Ja nii oligi, Maria läks San Juani randa – enda sõnul natukeseks, kuid naasis kell pool kaheksa õhtul!!! Mina sain Johannaga kokku. Ja siis lõunaks naasin koju, vaatasin filmi “Sabrina” ning tegin hispaania keele harjutusi. Kell kaheksa õhtul läksime Mariaga järjekordset rongkäiku vaatama. No mitte ei taipa seda rongkäikude asja, samas on mulle vaikselt need asjad meeldima hakanud. Tänavad suletakse, inimesed tulevad tänavatele rongkäike vaatama, muusika mängib, inimesed laulavad ning tantsivad. Maria muidugi ütles, et see siin pole midagi, et ma ikka pean minema koos temaga septembris Villenasse. Villenas toimub sama pidustus septembris ning seal ikka hoopis teine asi!!! No eks ma näen siis, mis ma sellest asjast sügisel arvan....Vaatasime rongkäiku ca poolteist tundi kuni enam lihtsalt ei jaksanud. Maria läks koju telekat vaatama, mina jooksma.... Ja nii mu nädalavahetus lõppeski! Moros y cristianos pidustused.
No comments:
Post a Comment