Esmaspäeva hommik hakkas minu jaoks postkontorisse tõttamisega. Nimelt olid mu vanemad ning vanaemad mulle paki kokku pannud ning selle juba ammu-ammu teele pannud. Laupäevaks aga polnud mul ikka vel postkasti teadet tulnud, et ma oleks paki saanud, kuigi möödunud olevat juba ca kolm nädalat sellest, kui pakk teele pandi.
Läksin siis marssisin postkontorisse. Olin arvestanud, et pean sabas ootama jumal teab kui kaua, sest ega mina ainuke pole, kes üritan enne tööd ruttu oma asjad kontorist kätte saada. Aga mul oli õnne, ainult 3 inimest peale minu olid esmaspäeva hommikul niivõrd usinad. Ilmselt olid nädalavahetuse pidustused oma töö teinud :)
Seletasin siis tädile, et mulle on saadetud pakk ning pole kohale jõudnud. Tädi oli üllatavalt lahke, kirjutasin oma aadressi talle ning andmed. Siis seletas mulle, et järgmine kord ikka küsi Eestist järele, kas nad on mingi spets saadetise saatnud või millise postiga saatsid või jumal teab mida veel. Kuna ma ei osanud selle peale midagi vastata, siis ma lihtsalt mängisin lollikest ning ütlesin, et oi, ma ei tea, ma ei tea ning mu vanemad ikka saatsid mulle sünnipäevaks paki ning nüüd on üllatus rikutud, kuna pidin seda otsima tulema ja bla bla bla.
Muidugi sooviti mulle selle peale õnne ning kõike kõige paremat ning mindi kiiruga laoruumi vaatama ega mulle pole tulnud mõnda pakki! Ja näete, seal ta oligi! Minu pakk, minu kingitus!
Aga miks see minuni ei jõudnud? Sellepärast, et pakil oli aadress valesti kirjutatud. Korterinumbri 6c asemel oli suurelt kirjutatud 60. No pole siis ime, et postiljon ei osanud meil majas kusagile seda postiteadet panna, sest meil puudub nii suur number nagu 60. Kui tädi mulle oli seletanud, et vale aadress, siis ma olin esialgu kindel, et mu ema on hakanud vanaks jääma ning ei tunne enam numbreid ega tähti! Aga tuleb välja, et hoopis Eesti Posti tädi oli selle sildi pakile kirjutanud ning tema ei tunne tähti ega numbreid!
Nimelt oli mu ema läinud postkontorisse oma siltide ja asjadega, kuid siis postikana oli hakanud koogutama, et mu ema ei ela Viimsis, vaid Pringis. No mis vahet seal väga on. Paljud üldse Viimsis teavad, et meil on uued indeksid näiteks? Mitte keegi vast. Ikka kirjutame vana 74001 kõikidele kirjadele ning lähevad kohale nii mis hirmus. Ja siis tädi oli hakanud ise siti ümber kirjutama ning nii saigi minu aadressist 60. Mu ema nüüd lubas minna postkontorisse kaebust kirjutama ning sõimama :) Hehee...
Igatahes viskasin paar kiiremat allkirja, rääkisin tädiga veel juttu, kuna ta ikka uuris, mis ma siin teen ja siis jooksin oma pakiga koju. Kuradima raske oli, keel oli ikka päris vestil. Kuna ma olin tööle juba lootusetult hiljaks jäämas, siis viskasin kasti oma tuppa ning otsustasin, et nii palju mul ikka kannatust on, et see peale tööd lahti teha!
Tuleb välja, et ma olen kohati justkui väike laps. Ei suutnud tööl ära oodata, millal saab koju joosta, sahtlist käärid haarata ning siis paki kallale asuda. Ja mida kõike sealt leida ei võinud!!!
Kõigepealt vanaemadelt šokolaadi ning mõnusaid maiuseid. Soovitud raamatud ja kaardid. Lõhnaõli, mida soovisin. Muidugi sain ainult lõhna asemel kogu komplekti – dušigeeli, kehakreemi ning lõhna. Küll ma nüüd lõhnan hästi! Eelmisest lõhnast pigistasin viimaseid piisku välja juba nädal aega ning elasin peamiselt selle aurudest...ja siis veel parimaid Kalevi palu. Siinkohal ma arvan, et mu ema on hulluks läinud ning arvab, et ma olen a) šokohoolik või b) täitsa näljas!!! Sest magusat kraami oli nii nii palju!!! Aga ma ei kurda, väga bueno! Panin pooled asjad ära külmikusse ning nüüd võtan sealt vaikselt. Karmo küsis siin olles, et miks meil šokolaad külmikus on – sellepärast, et tule vaata, mis temperatuur meil praegu siin on! Kõik sõna otseses mõttes sulab, sealhulgas meie!
Pakkusin kohe Mariale ka kõike head ja paremat! Talle täiega meeldib Eesti šokolaad. (PS! Teresa on meil jälle kadunud olnud 2 päeva!). Kui ma nüüd end vaid paksuks ei söö....ma olin just vanematele teinud ka nimekirja, mida ma Eestist tahan ning seal oli ka šokolaad kirjas. Kui nad nüüd veel toovad šokolaadi siis on kaks varianti: a) ma veeren siit tagasi või b) mul on Eesti šokolaadist varsti kõrini!!!
Aga te ei kujuta ette kui palju rõõmu teeb paki saamine. Nagu väike laps jõulude ajal!!!
Aitäh, aitäh, aitäh! Nii mõnus sünnipäeva kink!!!!
Läksin siis marssisin postkontorisse. Olin arvestanud, et pean sabas ootama jumal teab kui kaua, sest ega mina ainuke pole, kes üritan enne tööd ruttu oma asjad kontorist kätte saada. Aga mul oli õnne, ainult 3 inimest peale minu olid esmaspäeva hommikul niivõrd usinad. Ilmselt olid nädalavahetuse pidustused oma töö teinud :)
Seletasin siis tädile, et mulle on saadetud pakk ning pole kohale jõudnud. Tädi oli üllatavalt lahke, kirjutasin oma aadressi talle ning andmed. Siis seletas mulle, et järgmine kord ikka küsi Eestist järele, kas nad on mingi spets saadetise saatnud või millise postiga saatsid või jumal teab mida veel. Kuna ma ei osanud selle peale midagi vastata, siis ma lihtsalt mängisin lollikest ning ütlesin, et oi, ma ei tea, ma ei tea ning mu vanemad ikka saatsid mulle sünnipäevaks paki ning nüüd on üllatus rikutud, kuna pidin seda otsima tulema ja bla bla bla.
Muidugi sooviti mulle selle peale õnne ning kõike kõige paremat ning mindi kiiruga laoruumi vaatama ega mulle pole tulnud mõnda pakki! Ja näete, seal ta oligi! Minu pakk, minu kingitus!
Aga miks see minuni ei jõudnud? Sellepärast, et pakil oli aadress valesti kirjutatud. Korterinumbri 6c asemel oli suurelt kirjutatud 60. No pole siis ime, et postiljon ei osanud meil majas kusagile seda postiteadet panna, sest meil puudub nii suur number nagu 60. Kui tädi mulle oli seletanud, et vale aadress, siis ma olin esialgu kindel, et mu ema on hakanud vanaks jääma ning ei tunne enam numbreid ega tähti! Aga tuleb välja, et hoopis Eesti Posti tädi oli selle sildi pakile kirjutanud ning tema ei tunne tähti ega numbreid!
Nimelt oli mu ema läinud postkontorisse oma siltide ja asjadega, kuid siis postikana oli hakanud koogutama, et mu ema ei ela Viimsis, vaid Pringis. No mis vahet seal väga on. Paljud üldse Viimsis teavad, et meil on uued indeksid näiteks? Mitte keegi vast. Ikka kirjutame vana 74001 kõikidele kirjadele ning lähevad kohale nii mis hirmus. Ja siis tädi oli hakanud ise siti ümber kirjutama ning nii saigi minu aadressist 60. Mu ema nüüd lubas minna postkontorisse kaebust kirjutama ning sõimama :) Hehee...
Igatahes viskasin paar kiiremat allkirja, rääkisin tädiga veel juttu, kuna ta ikka uuris, mis ma siin teen ja siis jooksin oma pakiga koju. Kuradima raske oli, keel oli ikka päris vestil. Kuna ma olin tööle juba lootusetult hiljaks jäämas, siis viskasin kasti oma tuppa ning otsustasin, et nii palju mul ikka kannatust on, et see peale tööd lahti teha!
Tuleb välja, et ma olen kohati justkui väike laps. Ei suutnud tööl ära oodata, millal saab koju joosta, sahtlist käärid haarata ning siis paki kallale asuda. Ja mida kõike sealt leida ei võinud!!!
Kõigepealt vanaemadelt šokolaadi ning mõnusaid maiuseid. Soovitud raamatud ja kaardid. Lõhnaõli, mida soovisin. Muidugi sain ainult lõhna asemel kogu komplekti – dušigeeli, kehakreemi ning lõhna. Küll ma nüüd lõhnan hästi! Eelmisest lõhnast pigistasin viimaseid piisku välja juba nädal aega ning elasin peamiselt selle aurudest...ja siis veel parimaid Kalevi palu. Siinkohal ma arvan, et mu ema on hulluks läinud ning arvab, et ma olen a) šokohoolik või b) täitsa näljas!!! Sest magusat kraami oli nii nii palju!!! Aga ma ei kurda, väga bueno! Panin pooled asjad ära külmikusse ning nüüd võtan sealt vaikselt. Karmo küsis siin olles, et miks meil šokolaad külmikus on – sellepärast, et tule vaata, mis temperatuur meil praegu siin on! Kõik sõna otseses mõttes sulab, sealhulgas meie!
Pakkusin kohe Mariale ka kõike head ja paremat! Talle täiega meeldib Eesti šokolaad. (PS! Teresa on meil jälle kadunud olnud 2 päeva!). Kui ma nüüd end vaid paksuks ei söö....ma olin just vanematele teinud ka nimekirja, mida ma Eestist tahan ning seal oli ka šokolaad kirjas. Kui nad nüüd veel toovad šokolaadi siis on kaks varianti: a) ma veeren siit tagasi või b) mul on Eesti šokolaadist varsti kõrini!!!
Aga te ei kujuta ette kui palju rõõmu teeb paki saamine. Nagu väike laps jõulude ajal!!!
Aitäh, aitäh, aitäh! Nii mõnus sünnipäeva kink!!!!
No comments:
Post a Comment