Laupäeval alustasin oma kokanduskursusi Mercado Central'il (keskturg). Cocina mediterraneo (vahemere köök) on üks nendest töötubadest, mida Centro 14 korraldab. Tund kursustele oli suur, kuid kuna mind pandi kohe esimesena kirja, siis sain omale kenasti koha :) Nüüd kuni juuni keskpaigani veedan kaheksal laupäevahommikul aega kenasti kokates. Üks tund kestab 10-13ni.
Eile hommikul kogunesid kõik kokandushuvilised kella 10-ks keskturule. Mulle täiega meelivad hommikud keskturul - inimesed sigivad-sagivad ning ostavad kõike head ja paremat. Siin on kombeks kõik värske (juur-ja puuviljad, kala ja liha) osta turult. Miks? Sest on värksem ja odavam kui poest. Nii on ka minul saanud kombeks käia laupäeva hommikuti turul, et soetada järgmise nädala juur- aj puuvilju. Õnneks lihalett mind ei huvita ja no kala ma pole veel hakanud ise tegema. Kuidagi naljakas on minna ja küsida üks viil kala... Mis aga mulle selle kalanduse asja juures meeldib on see, et onu leti taga lõikab sulle just sellise tüki nagu sa tahad ning fileerib kala ära ka veel. Otse loomulikult mulle see meeldib, kuna kala sisikonna väljakookimine pole minu jaoks...
Tagasi kursuse juurde. Meid on kursusel kokku ca 20 inimest. Enamus on naised, kuid koguni 5 meest leidus ka. Ja kõigile üllatuseks olid nemad just need, kes igatepidi oma oskusi ja teadmisi rakendada tahtsid.
Esimene kord oli rohkem niiöelda sissejuhatus. Panime kirja oma nimesid, käisime turul kraami ostmas ning tutvustasime ennast. Kuid lõpuks jõudsime ka toiduni. Proovisime kätt kahe toidu kallal:
Lentejas
Lentejas on niiöelda hispaanlaste talvetoit. Odav ning lihtne. Mulle meenutas ta pigem hernesuppi, aga täitsa söödav oli. Ei saa kurta. Siiki ega ma seda üksinda tegema ei hakkaks...
Põhimõtteliselt koosneb see toit järgmistest asjadest: läätsed, porgand, kartul, sibul, tomat, paprika, suures koguses õli, loorberilehed, sool, chorizo picante (kohalik vorst, mida peetakse üheks parimaks). Ja kõik visatakse potti ning keedetakse üheks suureks supi- ja ühepajatoidu vahepealseks olluseks.
Boqueron
Ma nüüd väga vabandan, aga ma võin selle kala nimega ka väga mööda panna. Aga no minule jäi ta meelde kui boqueron.
Boqueron on selline kilu või silgu moodi kala, mis pannakse veiniäädikasse koos maitserohelise ja küüslauguga marineerima. Peale ca 30 minutilist marineerimist praetakse jahusse keeratud kalakesed rohkes õlis. Ja voila - valmis ta ongi. Hästi hea, mulle maitseb! Seda võib teha isegi, lihtne ja odav.
Lisaks jõudsime ka veel kartuleid praadida (hispaania moodi, mitte nagu seda eestlased teevad), kuna meil jäi asju lihtsalt niivõrd palju üle. Meie õpetaja Serri ei oska vist hästi koguseid arvutada...
Kohe esimesest korrast alates hakkas mulle seoses nende kursustega meeldima kaks asja:
1. Me saame iga laupäevahommikul oma toidu karbiga kaasa võtta ehk laupäeva toidu eest ei ole vaja muretseda :) Kutid käisid ostsid mulle karbi kohe kusagilt, seega nüüd mul karbid ka olemas.
2. Seltskond
Seltskond tundub olevat jube vahva. Sain kohe omale ka kaks uut sõprda - Juan Luis ja Ana. Hästi toredad ja sõbralikud. Elasid viimased pool aastat Ameerikas ning nüüd on tagasi Hispaanias. Ütlesid, et ikka elu Hispaanias on palju parem kui Ameerikas. Juan Luis töötab pangas, Ana õpib agronoomiat. Mõlemad on sellised hullud reisisellid nagu mina :) Klappisime kohe algusest saadiks jube hästi. Saan nüüd veel rohkem oma hispaania keelt nendega praktiseerida ning kuna nad räägivad ka perfektselt inglise keelt, siis kui miskit tunnis segaseks jääb, saavad nad seda mulle lihtsalt inglise keeles seletada. Kogu kursuste tegevus käib ju hispaania keeles ning nende toitude ning toiduainete nimetused (mida on nii meeletult palju) tekitavad kohati parajalt segadust...
Lisaks ujus mulle külje alla ka Luis. Luis on tegelikult argentiinlane, kuid viimased 6 aastat elanud Alicantes. Escarlata väidab, et ta on natukene imelik. Eks ta ole ka, siuke omamoodi. Aga see selleks. Ta ujus mulle kohe külje alla sellepärast, et arvas, et ma olen Skandinaaviast. Tal on siin venelannast pruut ning siis kohe uuris, et kas ma kusagilt sealtkandist pärit. Kui ma ütlesin, et ma Eestist, siis ega ta pilti kokku ei pannud, et Venemaa jääb kohe Eesti kõrvale.
Ja siis tuli välja, et mina peale ühte kuud siin elamist oskan palju paremini hispaania keelt, kui tema naine kuue aastaga on suutnud õppida. Me siis naersime Ana ja Juan Luisiga, et kuidas küll nad suhtlevad, kui naine hispaania keelt ei räägi. Pidavat enamus ajast käte ja jalgadega vehkima :)
Ja peale nende kolme tundub ülejäänud kursus ka igati tore. Kuigi nende kõigi nimede päheõppimisega läheb ikka küll kõvasti aega. Ilmselt nopin mõned üles ja see on ka kõik.
Igatahes on nüüd minu Jamie Oliveriks saamise tunnid alanud. Ja mulle meeldib. Võiks Viimsiski midagi sellist korraldada...
No comments:
Post a Comment