Meil on tööl täielik pulmapaanika. Escarlata pulmad on vähem kui kahe kuu pärast ja no ta on juba päris koomiliseks muutunud.
Eelmine nädal oli tal koos vanematega niiöelda prooviõhtusöök. Kestis kella kolmeni öösel, sõid ja jõid kõike head ning paremat. Ja siis peale seda õhtusööki olid nii Escarlata kui ka tema kutt Moises jummala paanikasse sattunud. Stiilis, et kas on ikka õige asi abielluda ja et see on ikka nii paganama keeruline jne jne. Järgmine päev ei suutnud Escarlata üldse tööle keskenduda ja muudkui närvitses ringi.
Ja siis see nädal läheb samas tempos edasi. Nad üritavad külaliste nimekirja kokku panna. Escarlata pulmas oli 250 inimest - kohe mitte ei taheta talle alla jääda. See on omamoodi naljakas. Mul pidi ikka suu lahti kukkuma, kui ma kuulsin seda numbrit.
Lisaks veetsime eile tunnikese erinevates reisibüroodes ideega valida välja sobiv pulmareis. Moises ja Escarlata olid võtnud omale ideeks järgmised sihtkohad: Jaapan, Austraalia või Jamaica. No otse loomulikult hinda kuuldes (alates 3000 eurot nägu) kustus see plaan sama kiiresti kui tekkinud oli. Ja nüüd nad ei teagi kuhu minna.
Siis käisime veel kirikus. Nimelt tuleb enne pulmi läbi teha niiöelda koolitus pulmatseremooniaks, mis kestab ca 1-2 päeva. Ja siis pannakse kiriku, kus abiellutakse, seinale siuke pisikene paberilipik kirjaga "Escarlata ja Moises soovivad abielluda 30. mail 2009. Kui kellelegi on midagi selle vastu, siis andke teada kohe või vaikigu surmani". Viskasime nalja, et kui see kiri üles pannakse, siis hakkame tegema pilakõnesid, et teada saada, mis siis juhtub, kui kellelgi tõesti midagi selle vastu.
Ja siis veel kleidiproov... ja pulmakingid. Escarlata oli kõigile öelnud, et ei mingeid kinke, palun kandke raha! Ja siis igast vanaemad ja tädid-onud ikka tassivad talle mõttetut kraami kohale :) Mida ta siis pidevalt ümber vahetamas käib. Parajalt naljakas :)
Eks me näe, mis sellest edasi saama hakkab...
No comments:
Post a Comment