Mulle meeldivad siinsed vanainimesed. Kui eestis leiavad pensionärid, et tuleb kodus istuda, seebikaid vaadata, igavusega võidelda ja raske elu üle kurta, siis siin on olukord hoopis teistmoodi.
Sa võid igal pool näha vanatädisid jalutamas või kohvikutes istumas. Ja mitte niisama nagu hallid hiired nurgas, vaid kõik on viimseni üles mukitud! On hea näha, kuidas inimesed tunnevad elust rõõmu ka siis, kui nad on juba seitsekümmend, kaheksakümmend või üheksakümmend. Ja vanemaid paarikesi pargis kudrutamas ja üksteisele hellusi lausumas. Elurõõmsad, õnnelikud! Alati tuleb neist mööda kõndides naeratus näole. Väga tore!
Seega vanaemad, uhked riided kapist välja ja tänavale patseerima! Elu pole veel lõppenud.
No comments:
Post a Comment