EVS süsteem tötab nii, et vabatahtlikul on vaja kahte organisatsiooni. Ühte, mis teda saadaks ning teist, kes teda vastu võtaks. Olles otsustanud, et soovin minna, läksin Viimsi Vallavalitsusse Kadi Bruusi (Viimsi vallavalitsuse haridus- ja noorsooameti juhataja) jutule. Põhjus lihtne: mul oli vaja organisatsiooni, kes teeks ära EVS akrediteeringu ehk loa saata ning vastu võtta vabatahtlikke. Selgus, et ka Kadi olevat selle peale mõelnud ning toetas igati minu ideed teha vallavalitsusele akrediteering.
Tulin sel päeval Kadi juurest ära suure entusiasmiga. Esimene samm oli astutud. Oli veebruari lõpp. Nüüd ei jäänud üle muud, kui usinasti akrediteeringu saamiseks vajalikke pabereid täita.
Kiiruga sai kokku pandud esialgne variant. Seejärel pöördusin Euroopa Noored Eesti Büroo (ENEB) poole, et nad taotluse üle vaataks ning juhiseid annaks, mida muuta, mida jätta. Läks nädal, läks kaks. Pidev suhtlus ENEBi büroo ning Kadiga. Selgus, et nii mõndagi on vaja täpsustada - näiteks kokku panna korralik nädalakava, mille järgi vabatahtlikud tegutsema hakkavad ja nii edasi. Lõpuks sai ta valmis! 1. aprill oli see päev, kus kõik allkirjastatud dokumendid ENEBi poole teele pandi. Kergendus. Esimene samm oli lõpule viidud.
Akrediteeringu taotluse menetlemiseks läks aega paar nädalat. Esitati lisaküsimusi ning käidi ka vallavalitsuses kohapeal kontrollimas, mis organisatsiooniga ikka tegu on. Lõpuks saabus aprilli lõpus ametlik vastus - Viimsi Vallavalitsusel on olemas akrediteering! Mul oli saatev organisatsioon olemas. Kes küll aga võiks mind vastu võtta?
No comments:
Post a Comment