Tuesday, October 13

Street extreme: päev 3

Kui hommikul kell kaheksa mu äratuskell helises, oli mul täielik kuutõbise tunne. Mul oli selleks hetkeks silm ikka nii kinni, mis kinni, kuid õnneks dušš ning hea muusika lahendavad kõik probleemid. Ainuke asi, mis tõsiseks probleemiks oli, oli minu hääl, mida lihtsalt enam polnud. Mul pole siin olles kordagi niiviisi häält ära läinud, kui nüüd. Pole sellise joriseva mehe häälega juba ammu ringi käinud :)
Igatahes peksin inimesi hommikul üles ja saatsin hommikust sööma. Hommikusöögiga oli meil alati probleeme – küll polnud kohal kuuma vett, piima, piisavalt sinki-juustu või jumal teab, mida veel. Ütlesin hispaanlastele siis, et kui mind söögisaalis pole, siis palun helistagu ise kööki ja küsigu juurde, sest välismaallased ju ei oska hispaania keelt. Muidugi oli see vaid jutt, sest alati kui mina uksest sisse astusin, tuli kohe loetelu asjadest, mida pole ning mida võiks me juurde saada.
Pühapäevane päev oli mõeldud sissejuhatuspäevaks. Meil oli vahetus jagatud kolme gruppi: ekstreemspordi, tänavakultuuri ja meedia grupp. Iga grupp pidi nüüd töötubade käigus omavahel selgeks rääkima, mis on nende teema, millal algas, kuidas on arenenud läbi aastate ja nii edasi. Peale seda pidid nad ette valmistama presentatsiooni kõikidele osalejatele. Eesmärgiks oli, et päeva lõpus oleks kõikidel selge, mis asi on ekstreemsport ja millest ta koosneb, mis on tänavakultuur ja mis on meedia ja kommunikatsioon. Noortele olid antud vabad käed, kuidas nad oma teemat esitavad. Tehku kasvõi näitemäng kui väga vaja.

Ettevalmistused oma teema tutvustamiseks

Mulle räigelt meeldivad inimeste näod neil piltidel varahommikul...
Esktreemspordigrupp näitas ohtralt fotosid ja rääkis niisama, tänavakultuuri grupp kasutas Myri tantsushowd (see oli paras naljanumber), meie tegime kaks mängu oma meedia grupiga. Üks kõigile tuttav telefonimäng, kus pidid ca 25 inimest edastama üksteisele laused “Next Friday we’re going to have a special workshop in Sexyland”, millest muidugi lõppkokkuvõttes tuli midagi muud välja ning mille moraaliks oligi see, et kui me õigesti asju ei edasta, siis tuleb kokku üks suur segapudrujakapsad. Teine mäng oli jutu edasi andmine teistele inimestele. Neli osalejat, esimesele luges Kristen ette lõigu raamatust, tema pidi meelde jätma ning selle teistele edastama, järgmine omakorda järgmisele ja nii edasi. Ütleme nii, et ka sellest ei tulnud suurt midagi välja :)
Iga grupi presentatsioonid:
Ekstreemsport
Tänavakultuur Meedia ja kommunikatsioon Teadatuntud telefonimäng
Peale seda oli vaba aeg, kus kõik tahtsid linna šoppama minna. Olin neile juba valmis rohelist tuld andma, kuid kuna oli pühapäev ja kõik poed-kaubanduskeskused suletud, siis ei näinud ma asjal väga mõtet. Seega inimesed vaatasid filme ja magasid hambad laiali. Mina vaikselt valmistasin ette järgmise päeva asju ning lasin isegi korraks silma looja.
Meie eestlastega läksime korra linna. Tahtsid minna ujuma ning internetisõltlased internetti.
Õhtul peale õhtusööki oli meil plaanis esimene rahvusvaheline õhtu – Inglismaa. Liisi, Triinu ja Dan valmistasid juba aegsasti ette oma presentatsiooni, viktoriini, mänge ja degusteerimislauda. Nende presentatsioon oli tehtud väga hästi, kuigi tuleb tunnistada, et see venis natukene liiga pikaks, sest inimesed olid õhtul juba küllaltki väsinud. See-eest räägivad pildid esitlusest enda eest...
Inglaste superhyper presentatsioon - Triinu omas elemendis ning Liisi lihtsalt lauakaunistus! Inglismaa degustatsioonMeie viktoriinimeeskond: Jull, Kristen, mina ja SandroSiis kui moni inimene hulluks läheb.
Inglaste kurikkulus ouna püüdmise mäng...

No comments:

Post a Comment