Olen vist natukene sellest ka varem kirjutanud, kuid siinne muusika on minule kohati suureks naljanumbriks.
Alustame siis kohalikust muusikast. Kuulates praegu raadiot ning niiöelda neid kõige kuumemaid ja popimaid suvemeloodiaid, siis enamus nendest lauludest on lihtsalt tobedad. Ma ei oska siinkohal midagi muud selle peale kosta. Okei, nad loovad mõnusa meeleolu, panevad jala tatsuma ning sa ei pea väga mõtlema, mida sa kuulad, sest laulud on sõnumitühjad või lihtsalt väga nõmeda sõnumiga, millele pole mõtet tähelepanu pöörata. See-eest aga midagi erakorralist siin raadiojaamades kohata ei pruugi. Ja siis nad ketravad neid kõige kõigemaid hommikust õhtuni vahet pidamata.
Ja nüüd siis rahvusvahelisest. Muusikamaastik on siin ülejäänud maailmast väga maha jäänud. Klubides ja raadios võid kuulda laule, mida kuulasid juba 6 kuud tagasi Eestis ning mis hakkasid vaikselt üle viskama. Siin siis lähme uuele ringile nende lauludega. Näiteks tuli meil alles paar nädalat tagasi välja Beyonce singel “Halo”, mis minu mäletamist mööda oli vähemalt jaanuaris juba Eestis pop värk. Siin nüüd mängitakse seda söögi alla ja peale. Minu korterinaaber ükspäev avastas selle laulu ning siis lasi seda mulle ise niivõrd õhinas. Ütlesin talle selle peale, et ahjaa, Beyonce laul – no meil oli see Eestis juba mitu kuud tagasi. Selle peale läks tema nägu natukene morniks.
Üldiselt meeldib hispaanlastele kuulata rahvusvahelist muusikat. Siililegi see ju selge, kui enda muusika lihtsalt niivõrd tobe on. Just see popmuusika ma mõtlen. Küll aga on probleem selle rahvusvahelise muusikaga. Kuna paljud ei räägi inglise keelt, siis on üsna tavaline, et inimesed küll kuulavad ja ümisevad kaasa, kuid ise ei saa tegelikult absoluutselt aru, mis on loo iva. Nii siis näiteks minu korterikaaslane Teresa muudkui kuulab oma Katy Perry “Hot n Cold”i, üritab kõigest väest kaasa laulda, kuid kui küsisin, et miks sulle see lugu meeldib (minu meelest on see tobeda sõnumiga), siis ta ütles, et ega tegelikult ta aru ei saa, mis nad laulavad, aga meloodia meeldib. Ma tõesti imestan, et nad pole oma suures tõlkimistuhinas veel laule tõlkima hakanud...
Alustame siis kohalikust muusikast. Kuulates praegu raadiot ning niiöelda neid kõige kuumemaid ja popimaid suvemeloodiaid, siis enamus nendest lauludest on lihtsalt tobedad. Ma ei oska siinkohal midagi muud selle peale kosta. Okei, nad loovad mõnusa meeleolu, panevad jala tatsuma ning sa ei pea väga mõtlema, mida sa kuulad, sest laulud on sõnumitühjad või lihtsalt väga nõmeda sõnumiga, millele pole mõtet tähelepanu pöörata. See-eest aga midagi erakorralist siin raadiojaamades kohata ei pruugi. Ja siis nad ketravad neid kõige kõigemaid hommikust õhtuni vahet pidamata.
Ja nüüd siis rahvusvahelisest. Muusikamaastik on siin ülejäänud maailmast väga maha jäänud. Klubides ja raadios võid kuulda laule, mida kuulasid juba 6 kuud tagasi Eestis ning mis hakkasid vaikselt üle viskama. Siin siis lähme uuele ringile nende lauludega. Näiteks tuli meil alles paar nädalat tagasi välja Beyonce singel “Halo”, mis minu mäletamist mööda oli vähemalt jaanuaris juba Eestis pop värk. Siin nüüd mängitakse seda söögi alla ja peale. Minu korterinaaber ükspäev avastas selle laulu ning siis lasi seda mulle ise niivõrd õhinas. Ütlesin talle selle peale, et ahjaa, Beyonce laul – no meil oli see Eestis juba mitu kuud tagasi. Selle peale läks tema nägu natukene morniks.
Üldiselt meeldib hispaanlastele kuulata rahvusvahelist muusikat. Siililegi see ju selge, kui enda muusika lihtsalt niivõrd tobe on. Just see popmuusika ma mõtlen. Küll aga on probleem selle rahvusvahelise muusikaga. Kuna paljud ei räägi inglise keelt, siis on üsna tavaline, et inimesed küll kuulavad ja ümisevad kaasa, kuid ise ei saa tegelikult absoluutselt aru, mis on loo iva. Nii siis näiteks minu korterikaaslane Teresa muudkui kuulab oma Katy Perry “Hot n Cold”i, üritab kõigest väest kaasa laulda, kuid kui küsisin, et miks sulle see lugu meeldib (minu meelest on see tobeda sõnumiga), siis ta ütles, et ega tegelikult ta aru ei saa, mis nad laulavad, aga meloodia meeldib. Ma tõesti imestan, et nad pole oma suures tõlkimistuhinas veel laule tõlkima hakanud...
No comments:
Post a Comment