Olen elu aeg end üritanud ümbritseda positiivsete ja rahulike inimestega, et ma ise oleksin õnnelikum, positiivsem ning rahulikum. Kahjuks pole see alati võimalik ning oled varem või hiljem sunnitud läbi käima või koos töötama inimestega, kes lihtsalt su karvad turri löövad ning kelle tõttu su silmad hakkavad sädemeid lööma. Minul on selleks inimeseks saanud minu superhüpertore tuutor Escarlata.
Üks hommik läksime tööle ning Escarlata tuleb torisedes ja porisedes nagu talveunest ärganud porikärbes minu laua juurde ning hakkab õiendama. Mina siis kuulan rahulikult ning noogutan kaasa, kui ta parasjagu minuga taas närvitseb. Seekordse närvitsemise põhjuseks oli jälle mingisugune arve, mis raamatupidamisest oli alla tagasi tulnud ning millega Escarlata hakkama ei saanud. (tal ilmselgelt puudub finantsiga töötav ajupoolkera!) Vaatasin, kuidas ta edasi tagasi närvitseb, natukene siin ja seal möliseb stiilis meil on probleem, meil on probleem. Lõpuks ma ütlesin talle, et palun, ära närvitse, sa ajad teised ka närvi ning kõik probleemid on alati lahendatavad. Võtsin selle arve ning läksin ise ülesse raamatupidamisse. Rääkisin meie raamatupidaja Marinaga, siis Fernandoga ning kõik oli tegelikult korras. Asi lihtsalt selles, et Escarlata ise ei jaga üldse matsu lahti ning isegi mina tean juba rohkem, kuidas neil asjad töötavad. Tema ilmselgelt lülitab sellel hetkel oma aju välja, kui finantsjutud lahti lähevad. Läksin siis kenasti tagasi alla ning ütlesin Escarlatale, et kõik on korras ning ärgu muretsegu. Ja asi sellega ka lõppes.
Aga ma vihkan, kuidas üks inimene igal pool vaid probleeme näeb. Kõik probleemid on lahendatavad ning pigem otsigu lahendusi või ennetagu probleeme, kui pidevalt närvitsedes ringi karjub, et meil on probleem, meil on probleem. Ma ausalt öeldes ei kujuta üldse ette, kuidas Moises (tema mees) temaga elab, kuna see naisterahvas ilmselgelt oleks Paldiski maantee esimene kandidaat. Ta on lihtsalt ebastabiilne ning ma olen hakanud tähele panema, et muudab enda ümber olevad inimesed samuti parajalt närviliseks ja paanitsevaks. Kõik suudavad meie korrusel asju normaalselt, inimese viisil, lahendada, kuid üks lihtsalt karjub ringi. Ja ausalt öeldes ta rikub juba nii hommikust saadik ka teiste tuju ära ning keegi ei julge temaga suhelda. Olen tähele pannud, et Escarlataga astuvad inimesed vestlusesse siis, kui Escarlata ise hakkab vestlema. Kui ta on oma arvuti taga, ei julge mitte keegi teda segada. Kardaks nagu järgmise pommi plahvatust...
Üks hommik läksime tööle ning Escarlata tuleb torisedes ja porisedes nagu talveunest ärganud porikärbes minu laua juurde ning hakkab õiendama. Mina siis kuulan rahulikult ning noogutan kaasa, kui ta parasjagu minuga taas närvitseb. Seekordse närvitsemise põhjuseks oli jälle mingisugune arve, mis raamatupidamisest oli alla tagasi tulnud ning millega Escarlata hakkama ei saanud. (tal ilmselgelt puudub finantsiga töötav ajupoolkera!) Vaatasin, kuidas ta edasi tagasi närvitseb, natukene siin ja seal möliseb stiilis meil on probleem, meil on probleem. Lõpuks ma ütlesin talle, et palun, ära närvitse, sa ajad teised ka närvi ning kõik probleemid on alati lahendatavad. Võtsin selle arve ning läksin ise ülesse raamatupidamisse. Rääkisin meie raamatupidaja Marinaga, siis Fernandoga ning kõik oli tegelikult korras. Asi lihtsalt selles, et Escarlata ise ei jaga üldse matsu lahti ning isegi mina tean juba rohkem, kuidas neil asjad töötavad. Tema ilmselgelt lülitab sellel hetkel oma aju välja, kui finantsjutud lahti lähevad. Läksin siis kenasti tagasi alla ning ütlesin Escarlatale, et kõik on korras ning ärgu muretsegu. Ja asi sellega ka lõppes.
Aga ma vihkan, kuidas üks inimene igal pool vaid probleeme näeb. Kõik probleemid on lahendatavad ning pigem otsigu lahendusi või ennetagu probleeme, kui pidevalt närvitsedes ringi karjub, et meil on probleem, meil on probleem. Ma ausalt öeldes ei kujuta üldse ette, kuidas Moises (tema mees) temaga elab, kuna see naisterahvas ilmselgelt oleks Paldiski maantee esimene kandidaat. Ta on lihtsalt ebastabiilne ning ma olen hakanud tähele panema, et muudab enda ümber olevad inimesed samuti parajalt närviliseks ja paanitsevaks. Kõik suudavad meie korrusel asju normaalselt, inimese viisil, lahendada, kuid üks lihtsalt karjub ringi. Ja ausalt öeldes ta rikub juba nii hommikust saadik ka teiste tuju ära ning keegi ei julge temaga suhelda. Olen tähele pannud, et Escarlataga astuvad inimesed vestlusesse siis, kui Escarlata ise hakkab vestlema. Kui ta on oma arvuti taga, ei julge mitte keegi teda segada. Kardaks nagu järgmise pommi plahvatust...
No comments:
Post a Comment