Minu tagasihoidlik nädalavahetus

Minu nädalavahetusest. Tulen tunnistada, et seekord oli minu nädalavahetus väga tagasihoidlik. Seda võib kirjeldada sõnadega: puhkus, puhkus ja veelkord puhkus. 

Reedel tegin sõna otseses mõttes mitte midagit. Läksin küll korraks šoppama mõeldes, et oleks vaja paar suvist pluusi-topi osta, aga naasesin ainult ühe kätekreemiga, mida hädasti vaja oli. Mõnus raha kokkuhoid. Eks ma lähen mõni teine nädal uuele ringile. Ja siis vaatasin õhtul filmi Da Vinci kood, mis hispaania keeles vaadatuna tundus kohati ikka paras segapudrujakapsad. 

Laupäeval oli mul järjekordne kokanduskursus. Mulle on ausalt öeldes need täiega meeldima hakanud. Mõnus viis hommikut alustada - kokates ning pläkutades. Need hommikud on ikka parajalt naljakad - nii mõnigi roomab kohale pool tundi hiljem, kuna eelmine päev oli väljas käidud! Palju õnne neile. Õnneks on meil selline omamoodi kamp, kes hakkab alati kella 11 paiku õlut lürpima nii et saavad alati peaparandust :)

Lisaks mulle meeldib, et enam mul pole ka mingit keelebarjääri. Saan kõigiga vabalt pläkutada. Mulle eriti meeldivad kolm tüüpi: Luis, Juan Luis ja Ana. Nendega on igati fun. Lubasid hakata ka minu inglise keele tundides suvel käima, kui kellaaeg neile sobib. Eks näis.

Seekordses tunnis tegime lasanget. Oli hea, aga kodus ema tehtud on ikka parem. Saan järgmine kord teile ka retsepti anda. Meil nii, et teeme asjad ära ja retsepti saame järgmine kord. Siinkohal, aga võin kirjutada eelmiste tundide retseptidest:

Lentejas con chorizo (läätsed chorizoga)

Komponendid:

400 gr läätsesid

150 gr chorizo (ilmselt tuleb see asendada nt peperoni suitsuvorstiga)

1 sibul

2 porgandit

1 tomat

2 keksmist kartulit

1 itaalia paprika

3-4 küüslaugu küünt

safran, loorber, oliiviõli, suhkur, vesi

Kuidas teha:

Läätsed tuleb veeta potis koos sibula, paprika, tomatiga (kõik ühes tükis) ning porgandiga (lõigatud viiludeks), lisatud ka loorber ja küüslauk. 

Kui hakkab keema minema, siis tuleb korjata pealt vaht, panna chorizo (lõigatud viiludeks), kartulid (tükkideks lõigatult), sool, natukene õli ja safranit. 

Kaas peale ning umbes pool tundi ja valma.

Lihtne ja odav söök mida hispaanlased tavaliselt talvel söövad.

Boquerones adobados (marineeritud anšoovised)

Komponendid:

500 gr anšooviseid

2-3 küüslauguküünt

250 ml veiniäädikat

petersell, jahu, sool ja oliiviõli

Kuidas teha:

Puhasta kalad - pea otsast ära ja kõht lahti. 

Lõika küüslauk viiludeks, pane mõnda anumasse koos peterselli, äädika ja anšoovistega. Las nad marineerivad end 45-60 minutit olenevalt sellest, kui tugevat maitset tahate. 

Siis tuleb võtta kõrge äärega pann, panna sinna ohtralt õli. Kuumutada mõnusale temperatuurile. Siis võtta kalad, keerata naad jahus ning pannile praadima. Pärast panna natukeseks sõelale nirguma, et üleliigne õli ära voolaks. 

Mulle need meeldivad. Väga hea. Natuke sidrunit pärast peale ja voila. Siin on anšoovised väga odavad, ei tea, kuidas eestis nende saamisega lugu on.

Asado de pollo al horno (ahjukana)

Komponendid:

4 koiba ja tiiba kana

6-8 keskmist kartulit

2 tomatit

1 baklažaan

1 sibul

2 küüslauguküünt

2 loorberi lehte

pipar, sool, till, seedripähklid, petersell, oliiviõli ja valge vein

Kuidas teha:

Baklažaan lõigata viiludeks. Puhastada kana. Tomat lõigata neljaks tükiks, sibul rõngasteks. Kartulid võib lõigata nii tükkideks kui viiludeks, kuidas soov on. 

Võtta ahjuvorm, panna sinna õli. Siis panna kõik komponendid ahjuvormi. Panna soola, pipart, tilli, pähkleid, loorberi ja veini. 

180 kraadi juures ahjus ca 1 tund. Ja jällegi valmis. Hispaanlased söövad sellist asja jällegi peamiselt talvel.

Ja siis peale oma kokanduskursust käisin turul ja poodides, et järgmise nädala kraam kokku kuhjata. Mulle on nii hakanud meeldima turul käimised. Mõnus. Kindlasti üks asi, millest hakkan Eesti naasedes puudust tundma. 

Siis käisin veel jooksmas, tegelesin ühe projekti kirjutamisega ja vaatasime filmi õhtul. 

Pühapäeval käisin korraks rannas. Lugesin raamatut. Maria andis mulle ühe inglise keelse Paulo Coelho raamatu, aga see oli surmigav. Seejärel oli mul Skype'imise kohting oma ema ja vanaemaga, millest ei tulnud midagi suurt välja, kuna see wifi-poiss siin Hispaanias ajab lihtsalt vihale. Või on süüd madriidikad  või poolakad, kes ühenduse poole tee peal ära hammustavad. Oeh. Tahan eesti wifit!!!

Ja õhtul tegelesime Mariaga ühe uue seriaali vaatamisega, millest kirjutan hiljem...