Eile sain tõsiselt vihaseks hispaanlaste asjaajamise peale. Oleme Escarlataga otsinud mulle keelekursusi, mida korraldatakse tasuta. Idee on selles, et siis jääks mulle elamiseks rohkem raha. Ja siis leidsime, et kohalik Punane Rist korraldab selliseid kursuseid nagu vaja. Helistasime. Öeldi, et tulge kohale. Inimene, kes teiega räägib on siin igal õhtul alates kella 18-st. Rohkem meiega ei räägitud. Tuli kohale minna.
Seadsime eile Escarlataga sammud punasesse risti. Ootasime järjekorras 30 minutit seda õiget inimest. Seejärel täitsime 15 minutit paberit. Ja milleks? Selleks, et onu teeks siis suu lahti, et järgmine vaba võimalus keeltekursustele on alles septembrist. Oi, nii tore! Ja mida ma niikaua peaks tegema. Escarlata oli ka hämmingus ja ei saanud aru, miks ei võinud seda keegi telefoni teel öleda. Lihtne ajaraiskamine. Ja sama targalt me sealt siis tagasi ka tulime.
Ja kursuste otsing jätkub. Võtame ilmselt ikka mõne variandi, mille eest peab maksma. Siis on vähemalt garanteeritud, et saan käima hakata.
No comments:
Post a Comment