Vahepealsed ajad on olnud justkui hullumaja. Igasugust sebimist minu rahvusvahelise noorsoovahetusega on siin ja seal. Mulle õudselt meeldib seda projekti teha, kuid kahjuks on siin tänu bürokraatlikule süsteemile vahel asjad lihtsalt mõttetult raskeks tehtud.
Kogu selle paberimajanduse juures ma vahel ikka mõtlen, et ilmselgelt on nad endale kõik nii keeruliseks teinud just seetõttu, et oleks inimestele tööd anda. Sest muud moodi ei ole see lihtsalt mitte mingil viisil loogiline. Või siis lihtsalt üks põhjamaa inimene ei mõista siinset asjaajamise süsteemi ning peab aegajalt kasutusele võtma fraasi “Kuradi hispaanlased!”. Samas võib julgelt tunnistada, et olen sellega juba päris kenasti ära harjunud! Olen muutunud inimeseks, kellel on raamat alati kotipõhjas, sest siin ei tea sa kunagi, kui mitu minutit sa kusagil ootama pead.
Tulenevalt minu kiiretest aegadest, mis isegi pole tingitud mitte minust, vaid järjekordsest tobedast süsteemist, on minu unetunnid jäänud väga väikeseks ning võib julgelt öelda, et olen jäänud niiöelda ärkveloleku tsükli mõjuvalda (sellest aga juba hiljem!). Igatahes magasin ma vahepeal jälle 4 päeva jooksul vaid kaheksa tundi ning tagatipuks polnud ma isegi mitte väsinud. Selle nimi on ilmselgelt hullumeelsus. Ärge isegi mitte küsige mida ma siis nii väga tegin, sest seda on keeruline seletada. Ühise märksõnaga võib seda kirjeldada: oma unistuste elluviimise taustauuring!
Kogu selle paberimajanduse juures ma vahel ikka mõtlen, et ilmselgelt on nad endale kõik nii keeruliseks teinud just seetõttu, et oleks inimestele tööd anda. Sest muud moodi ei ole see lihtsalt mitte mingil viisil loogiline. Või siis lihtsalt üks põhjamaa inimene ei mõista siinset asjaajamise süsteemi ning peab aegajalt kasutusele võtma fraasi “Kuradi hispaanlased!”. Samas võib julgelt tunnistada, et olen sellega juba päris kenasti ära harjunud! Olen muutunud inimeseks, kellel on raamat alati kotipõhjas, sest siin ei tea sa kunagi, kui mitu minutit sa kusagil ootama pead.
Tulenevalt minu kiiretest aegadest, mis isegi pole tingitud mitte minust, vaid järjekordsest tobedast süsteemist, on minu unetunnid jäänud väga väikeseks ning võib julgelt öelda, et olen jäänud niiöelda ärkveloleku tsükli mõjuvalda (sellest aga juba hiljem!). Igatahes magasin ma vahepeal jälle 4 päeva jooksul vaid kaheksa tundi ning tagatipuks polnud ma isegi mitte väsinud. Selle nimi on ilmselgelt hullumeelsus. Ärge isegi mitte küsige mida ma siis nii väga tegin, sest seda on keeruline seletada. Ühise märksõnaga võib seda kirjeldada: oma unistuste elluviimise taustauuring!
No comments:
Post a Comment