Sunday, August 2

Esimene käik juuksurisse

Reedel läksin randa. Ülikuum päev ning tuult polnud peaaegu ollagi! Lesisin seal ja mõlgutasin oma mõtteid. Juuksed olid peas rasked. Ja siis mõtlesin, et nii enam ei saa – ma pean minema juuksurisse! Polnud juba üle viie kuu juuksuris käinud ning ausalt öeldes nägid mu kiharad juba parajalt räsitud ja väsinud välja.
Mõeldud, tehtud! Teel tagasi kodu poole hüppasin suvalisest juuksuriuksest sisse ja teatasin rõõmsalt, et soovin juukseid lõigata! Mind oli ette hoiatatud, et siin on juuksuris kallis käia ning et kõiksugustele hooldustele ja asjadele ütle parem heaga EI!
Istusin tooli, minult võeti kott ja visati mingi hull kostüüm selga! Läks pea pesemiseks, ma oleks sinna magama jäänud, sest see oli nii mõnus – pikk pesu ja massaaž! Ja siis läks soengu valikuks ja lõikuseks. Ja ma ei oska kohe mitte öelda miks, kuid iga kord, kui ma juuksurisse lähen, siis ma soovin omal juuksed ära lõigata. Nii siis ka seekord. Kui juuksur küsis, mida teha, siis mina kohe võtsin salgu kätte ja näitasin, et kui juba lõigata, siis lõigata. Nagu näha, siis pole minu lühikestes soengutes süüdi ainult Pillekas (minu juuksur Eestis!), vaid mina ise! Ma lihtsalt leian, et pigem on parem omanäoline soeng ja terved juuksed, kui mingi pikk jubedus, mis ilmselgelt minu üliõhukeste juuste puhul nii ka on!
Kui lõpuks juuksuri juurest koju läksin, siis oli alguses ikka väga imelik olla. Juukseid polnud enam, kuid tunne oli super! Palju värksem ja lahedam oli ringi tatsata! Läksin koju ja hõikasin Mariale, et tule vaata, mis ma tegin! Selle peale muidugi oli Maria ehmunud ja arvas, et ma olen millegiga hakkama saanud! Kui ta aga mu soengut nägi, siis ütles, et ülikihvt ning uuris kohe huviga, millises juuksuris ma käisin! Ja ta oli imestunud, kui hea summa eest ma pesu ja lõikuse sain – ainult 14 eurot!
Ja mulle mu uus soeng väga meeldib, kuigi Pilleka vastu ei saa ikka keegi! Järgmine kord lähen ma juuksurisse Eestis. Kuigi tore on ka siin käia, siis Pilleka vastu ei saa keegi!

Minu uus soeng

Kuningakass optiku juures

Reede hommikul otsustasin, et hakkan kasutama vabatahtliku kindlustuse võimalusi. Mitte muidugi sellepärast, et lihtsalt Euroopa Liidu maksumaksja raha raisata, vaid sellepärast, et mul oli vaja uusi läätsesid!
Võtsin omale reedese päeva vabaks ning jätsin ainult inglise keele tunni. Mõtlesin, et naudin oma puhkuse algust täiel rinnal ning tegelen kõige sellega, mis oli vahepeal jäänud tegemata. Sealhulgas siis optiku juures käimine.
Olin eelneval päeval Maria soovitatud optikapoodi julgelt sisse marssinud suures lootuses, et kohe tehakse kõik kontrollid ja asjad ära ja asi vask. Kuid ei, siin on silmaarsti juures käimine hoopis miskit muud!
Kuna mul oli see esimene kord, kui ma Hispaanias optiku juurde läksin, siis vahvad tädid arvasid, et tuleks mulle ikka kõik testid ja uuringud teha, mis võimalik! Mina siis kiiruga küsima, et väga tore, kuid mis see kõik mulle maksma läheb? Olen ju ikkagi eestlaslikult harjunud, et kõige eest siin elus tuleb maksta ning ilma rahata ei saa midagi! Ja kuigi mul on superhüper kindlustus, siis pean alguses ikkagi raha ise välja käima ning alles hiljem saan selle tagasi oma kontole. Tädid seepeale rõõmsalt, et absoluutselt mitte midagi! Mina olin vaimustusest sõnatu ning ütlesin, et aga sellisel juhul miks mitte! Panime mulle usinasti visiidiks aja kirja ning loeti sõnad peale, et ei tohi läätsesid enne silma panna. Sammusin kodu poole rõõmsal sammul ning olin oma eesoleva uuringu suhtes põnevil...
Reedel läksingi kella 11-ks uuesti kohale. Kohe oli vastas mul kaks tädi, kes mind kusagile teisele korrusele juhatasid. Tundsin ennast nagu kuningakass! Kõigepealt võeti mu prillid ning tehti kindlaks, milliseid klaase ma kannan, kui kaua ma olen nendega käinud ja nii edasi. Selline tavaline küsimus-vastus kontroll, et teada saada minu taust. Seejärel uuriti, et milliseid läätsesid ma enamasti kannan – kas päevaseid, kuuseis, kvartali omi või aastaseid. Siiani olen ma kandnud kuuseid ning osadest polnud ma varem miskit kuulnudki! Siin see prillitööstus on ikka jõhkralt arenenud, sest iga nurga peal on prillipood või kaks!
Seejärel juhatati mind ühte kabinetti, kus tehti tavaline uuring teada saamaks, mis mu miinus on. Sellist masinat ja asju olin enne ka Instrumentaariumis näinud (tavaliselt käisin ma Eestis arsti juures Instrumentaariumis!). Seejärel teise kabinetti, kus proovisime, kuidas ma prillidega näen. Siis pandi ette sobivate läätsede tugevuse leidmiseks mingi masin. Olin nagu kosmonaut! Ja siis aeti niisama juttu. Prooviti veel ühte ja teist. Ja siis võeti mingi X masin ning hakati uurima mu silmi, kas nad on kuidagi kahjustatud, ega mul mingit haigust pole või jumal teab, mis veel neil võiks viga olla! Ca tunnikene hiljem olid kõik uuringud tehtud ning küsimused küsitud! Anti prooviläätsed, pistsin need silma ning võisin minna linna peale, sest pidin naasema 30 minuti pärast, et tulemused üle vaadata!
Kui ma sinna rõõmsal sammul tagasi tatsasin, siis uuriti kohe, et millised läätsed on mugavamad, kontrollisime uuesti, kuidas ma näen ning kas läätsed on kuidagi minu silmi kahjustanud. Selleks pandi mulle silma mingit vahvat kollast vedelikku ning kogu mu maailm muutus kollaseks! Seejärel uuriti veel minu silmi ning öeldi, et mu silmad tunduvad väsinud ning et nad ei tahaks veel mulle midagi määrata, vaid et peaksin nädalakese nüüd nende uute läätsedega elama ning siis tagasi minema. Ja siis vaatame, kuidas mu silmad on ning otsustame, millised läätsed valime. Seniks aga pandi mulle kaasa läätsede “stardikomplekt”, et ma kenasti tulevase nädala üle elaksin ning juba vaikselt uusi läätsi kasutama hakkaksin.
Muuseas vahepeal veel kommentaariks, et siinne optikusüsteem on puhta lust ja lillepidu! Näiteks maksab kuue kuu komplekt siin 99 eurot, kuid kui oled uus klient, siis saad selle ca 67 euroga. Ja sellega kaasneb järgmised garantiid:
- kui kolme esimese kuu jooksul ostu tegemisest tunned, et ostetud läätsed ikkagi su silmadega ei sobi, siis mine aga poodi tagasi ning nad vahetavad ära või tagastavad raha;
- 1 aasta jooksul tehakse sulle tasuta kõik kontrollid ning uuringud, mis vaja, täiesti tasuta;
- kui su läätsed lähevad katki või nad kaotad, siis saad uued.
Hallo, hallo! Kus on Instrumentaariumis sellised boonused? Instrus muudkui maksa ja maksa. Kõigepealt maksa kontrolli eest ja siis läätsede. Ja ausalt öeldes pole mulle küll keegi öelnud, et mul mingeid garantiisid või asju oleks!
Möödunud reedel marssisin suures hoos tagasi optiku juurde. Õnneks polnud mul seekord mingit kindlat visiidiaega vaja, vaid võisin niisama sisse jalutada. Pandi jälle istuma, vaadati siit ja sealt. Küll aga ei saanud me kuigi palju targemaks peale selle, et mu silmad on ikka natukene liiga punased ning kuna olin ära kaotanud eelmine päev ühe läätse (ütlesin neile kohe, et see on mu silma jaoks liiga suur!), siis andsin muudkui uue ning ütlesid, et tule esmaspäeval tagasi! Nüüd ma siis ootan põnevusega, mida nad mulle homme seal ütlevad ning kas viimaks läheb ka ostuks või ei...

Saturday, July 25

Mida veel puhkuselt tahta?

Hommikul kell kaheksa näitab kraadiklaasi tagasihoidlikku 34 kraadi. Ja seda ilma päikseta. Õhk ei liigu, tuult vaid 2 meetrit sekundis. Äratav suplus jahedavõitu 26 kraadises merevees lainete saatel. Pikk hommikusöök värkse puuviljasalati ja hommikukohviga. Mida veel puhkuselt tahta?

Friday, July 24

Telefonikõne eestlasega - ebaviisakuse musternäidis!

Ma tean, et ei ole ilus oma kaasmaallastest halvasti kirjutada või rääkida, kuid mida ma teha saan, kui sellised asjad muudkui juhtuvad. Äkki me ikka oleme sellised ning tõde on valus kuulata?
Ükspäev oli mu eesti numbriga telefonile helistanud võõras number. Kuna ma igal pool enam oma Eesti telefoni kaasas kanda ei viisti (ilmselge laiskuse tunnusmärk!), siis nägin vastamata kõnet alles hilja õhtul trennist koju jõudes. Mõtlesin kohe kaua, et imelik, kes see olla võib, kuna tööga seotud kõne see ei saanud olla, sest helistatud oli kella kaheksa paiku õhtul. Aga viskasin telefoni sama targalt sahtlisse tagasi ning läksin magama.
Järgmisel hommikul tööl olles mõtlesin, et ikka pean teada saama, kes see oli (uudishimuga on mul vahel natukene halvasti!). Otsisin telefoni usinalt kotist välja ning valisin numbri. Vastu võttis naisterahvas. Mina siis ilusti alustan seletamist, et tere, mina olen Triin Rebane ja keegi on sellelt numbrilt mulle eile helistanud. Seepeale vastatakse mulle, et jusiis oli minu sõbranna ja visati toru hargile. Jah, just nii! Ma ei suutnud isegi rohkem suust välja, kui, et ahah ja kui hakkasid tänan ütlema, siis oli juba vastu kosta vaid tuut-tuut-tuut. Tahtsin küll veel öelda sellele naisterahvale, et kui see müstiline sõbranna soovib uuesti helistada, siis ma olen nüüd olemas, kuid kahjuks ei õnnestunud seda edastada. Või siiski õnnestus, kuid vastu kajas vaid tuut-tuut-tuut. Ja siis ma istusin seal ja mõtlesin, et kas tõesti saab üks inimene nii ebaviisakas olla? Siiani ma ei mõista seda. Kas on raske võtta 10 sekundit rohkem ning oodata ära, kuni teine inimene ütleb head aega ja siis toru kenasti hargile visata? Oeh.

Thursday, July 23

Keel vestil ja higipull otsa ees

Hullumaja! Ma ei mõista enam, kuidas saab siin tennist mängida. Mu tennisetunnid on kell pool üheksa, kus idee järgi peaks ikka juba jahedam olema, kuid seda jahedust pole mitte kusagil. Isegi tuul jättis meiega hüvasti. Ja nii me siis seal platsil ringi jookseme, keel vestil ning riided läbimärjad. Huh!
Ema-isa just küsisid mu käest täna, et kas ma olen ikka veel selle kuumusega siin elus. Põhimõtteliselt küll, pole häda midagi! Inimene harjub kõigega, tuleb lihtsalt liikuda teatud kellaaegadel ja teatud kohtasid pidi! Aga praegu peale tennist on mul küll selline tunne, et ma lihtsalt ei jaksa ennast liigutada. Tuleb väike külm dušš võtta...

Hispaania põleb!

Meil on siin tänu igasugustele kuumalainetele läinud olukord päris kriitiliseks. Nimelt võtavad üha rohkem võimust metsatulekahjud, mis tänu tuulekestele muudkui levivad ja levivad. Teisipäeval võtsid nad ka esimesed neli inimelu ning mitmeid tuletõrjujaid on sattunud haiglasse raskete põletushaavadega...
Uudistes just näitas, kuidas kolmveerand Hispaaniast on kõige kõrgema ohuga tsoonis, sealhulgas näiteks ka Alicante. Ainult Galicia on pääsenud rohelisse ehk kõige madalamasse tsooni, kuna seal sajab päevast päeva vihma ning ka soojakraadidega kuigi palju ei priisata :)
Seega kallid inimesed, kes lähevad Hispaaniasse mõttega lõket tegema või suitsukoni autoaknast välja viskama, parem oleks seda mitte teha!

Tuesday, July 21

Töö kukub ise sülle

Eelmisel nädalal tuli minu juurde minu kolleeg Mari Carmen ning küsis, et kas ma ei sooviks hakata andma üks kord nädalas inglise keele tunde tema kahele lapsele. Otse loomulikult olin ma ilma pikema mõtlemiseta nõus!
Nüüd siis hakkan kolmapäeviti andma tema kahele lapsele – 13-aastane tüdruk ja 15-aastane poiss (kui ma nüüd ei eksi) inglise keele tunde. Pidavat midagi koolis olema õppinud, kuid minu peamiseks tööks on võtta nende raamat ning neid lihtsalt edasi aidata. Tunnid hakkavad toimuma Mari Carmeni kodus, kuhu mind homme viiakse. Näen mõne kohaliku kodu ka nüüd tõelises äärelinnarajoonis!
Minule on see aga väga hea lisaraha teenimise võimalus. Pealegi saan head praktikat, kui soovin tulevikus kunagi hakata kellegi õpetajaks! Ma ei tea miks, kuid minule on enamus elust kõik võimalused lihtsalt iseenesest sülle kukkunud....ja nii nüüd ka see!