Mul on vahepeal tekkinud kaks väga lahedat ning kift sõbrannat – Chari ja Veronica! Nad on kaksikud ja täielikud kunstiinimesed. Alguses olid nad lihtsalt minu õpilased, siis said nad varsti minu projekti Hispaania grupi osalisteks ning nüüd on vaikselt neist saanud jube head sõbrannad!
Ükspäev viisid nad mind sööma Frescosse – mõnus koht, kus saab buffee 9 euro eest. Söö nii palju salateid, pizzat, pastat, kala, liha või puuvilju-magustoitu ning ühe dringi saab ka veel pealekauba!
Ja siis rääkisime elust, maast ja ilmast. Ning lõpuks nad ütlesid, et polnud kunagi mõelnud selle peale, et võiks minna välismaale õppima või midagi tegema, kuid nüüd nad tahaksid seda küll kindlatsi teha. Sügisel lähevad mõlemad Murcia ülikooli kunsti õppima ning hakkasid nüüd kaaluma Erasmusega välismaale minekut. Küll aga olevat neil üks suur probleem – vanemad, kes on natukene vanamoelised ning ei mõista seda välismaale mineki tähtsust! Sellest hoolimata kutsusid nad nüüd mind endale koju lõunale, et nende vanemad ühte noort välismaallast Alicantes kohtaksid ja kellele ma pean niiöelda auku pähe rääkima hakkama!
Ja siis nad on veel jummala armsad ja toovad mulle kingitusi. Ükspäev tõi üks neist ise meisterdatud olevuse, kus on seljale kirjutatud Triin (ükspäev teen sellest pildi!) ja teine joonistas pildi-maali, kuid kuna ta pole veel täpselt välja mõelnud, mis mulle pühenduseks kirjutada, siis pole see veel minu kätte jõudnud! Küll aga on mul seoses nende kunstiandega mitu-mitu ideed juba tekkinud....
Ükspäev viisid nad mind sööma Frescosse – mõnus koht, kus saab buffee 9 euro eest. Söö nii palju salateid, pizzat, pastat, kala, liha või puuvilju-magustoitu ning ühe dringi saab ka veel pealekauba!
Ja siis rääkisime elust, maast ja ilmast. Ning lõpuks nad ütlesid, et polnud kunagi mõelnud selle peale, et võiks minna välismaale õppima või midagi tegema, kuid nüüd nad tahaksid seda küll kindlatsi teha. Sügisel lähevad mõlemad Murcia ülikooli kunsti õppima ning hakkasid nüüd kaaluma Erasmusega välismaale minekut. Küll aga olevat neil üks suur probleem – vanemad, kes on natukene vanamoelised ning ei mõista seda välismaale mineki tähtsust! Sellest hoolimata kutsusid nad nüüd mind endale koju lõunale, et nende vanemad ühte noort välismaallast Alicantes kohtaksid ja kellele ma pean niiöelda auku pähe rääkima hakkama!
Ja siis nad on veel jummala armsad ja toovad mulle kingitusi. Ükspäev tõi üks neist ise meisterdatud olevuse, kus on seljale kirjutatud Triin (ükspäev teen sellest pildi!) ja teine joonistas pildi-maali, kuid kuna ta pole veel täpselt välja mõelnud, mis mulle pühenduseks kirjutada, siis pole see veel minu kätte jõudnud! Küll aga on mul seoses nende kunstiandega mitu-mitu ideed juba tekkinud....
Tere,
ReplyDeleteMulle on su blogi meeldima hakanud. Olen ise Valencia fänn ja mul on ka natuke põhjust sinna tulla ühe konkreetse inimese pärast, kuid vaagin veel võimalusi, kuidas end sinna organiseerida. Orjatööd teha ei taha (siis ei tasuks praeguse töökoha mahajätmine end ära), Erasmus ei tule hektel kõne alla, sest just lõpetasin ülikooli ära ja ma veel mõtlen, kas on tark oma konarliku hispaania keelega kohe kohalikku ülikooli sisse trampida ja hakata magistrit omandama. Ühtegi mõistlikku pakkumist vabatahtlikuna tegutseda sealkandis ei ole ma veel leidnud.
Kas sul on ehk mõni hea viide või siht mulle ette anda (ma kohe nii robustselt küsingi :))
kirjuta mulle oma e-mail.
ReplyDelete