22 viimne taks läheneb...

Vaikselt on juba tunda, kuidas mu viimne taks hakkab lähenema. Minu postkasti on hakanud saabuma kirjad-kaardid. Nii lahe. Lähen kohe iga päev õhinaga postkasti kallale, et näha, kas ma olen midagi ka postkasti saanud. Siinkohal vihje – ärge öelge mulle, kui te midagi saadate! Palju põnevam on, kui ma ei tea, et keegi võiks mulle midagi saata!
Näiteks esmaspäeval sain ma paki vennalt. Palusin, et saadaks mulle inglise keelseid filme. Ja siin nad nüüd on – kenasti CD-del ootamas oma päeva. Ja Prison Breaki viimased osad ka. Esmaspäev vaatasin kohe ühe, teisipäev teise. No nii põnev ikka....suur aitäh, venna!
Ja eile sain kaardi ja kirja vanaemalt! Rebisin kohe ümbriku lahti, lugesin ruttu kirja läbi ning panin kaardi kenasti öökapile ilutsema....nii lahe! Aitäh!!
Huvitav, mis kõik mu postkasti veel ei saabu...

Festival de Cine de Alicante

Esmaspäeval hakkas meil siin filmifestival Festival de Cine de Alicante, mis kestab kuni pühapäevani. Selle aasta teemaks on õudusfilmid. Muidugi leidub ka tavalisi filme, kuid põhiprogrammi moodustavad õudukad. Ja kõik on hispaania filmid!
Iga päev jookseb erinevates kinodes-saalides vähemalt kolm filmi. Sissepääs on seanssidele täiesti tasuta või sümboolne 1 euro. Kas pole mitte mõnus!
Eile käisime vaatamas esimest filmi “La habitacion del nino” (eesti keeles lastetuba). Kell pool üheksa seadsime neljakesi (naisteõhtu!) sammud kino poole, et jõuda üheksasele seansile. Minu üllatuseks oli kell 9 enamus saalist täis, mõnes üksikud vabad kohad ainult. Filmi sisu oli see, et mees, naine ja seitsme kuune laps kolisid uude majja, kus lastetuba kummitas...
Ma ei saa kunagi aru miks, kuid õudukad tunduvad mulle alati rohkem naljakad kui hirmsad. No tõesti. Lagistasime Mariaga naerda nii mis hirmus! Ja siis mõtlesime, et kui see on õudukas, siis mis veel komöödia võiks olla. Ok ok, üks hirmus koht oli ka, kus ma ikka peaaegu pingilt püsti pidin kargama, kuid see oli ka kõik....
Igatahes jäin ma rahule selle festivali esimese filmiga. Mulle meeldis. No mõned teised nähtud hispaania filmid on paremad olnud, kuid üldiselt oli hea. Ja see oli ju minu esimene kord Alicantes kinos käia!!!
Ja nüüd lähme homme jälle....tõsist õudukat vaatama nagu kohalikud räägivad....

Ettevõtte asutamine kui tuumafüüsika

Mul on see nädal esmaspäevast neljapäevani kursus “Kuidas asutada Hispaanias ettevõtet?” ning seetõttu on minu blogi sissekanded see nädal ka märksa harvemaks jäänud. Aga ma luban ennast parandada järgmisel nädalal, kui ma taas põhikohaga tööl olen ☺
Ja kursusest. Oi, see on väga kasulik ja päris huvitav on kuulata, kuidas neil siin asjad käivad. Ma ükspäev kirjutan sellest pikemalt (ärge enne järgmist nädalat seda oodakse, sest kellelgi tuleb siin vahepeal tähtis päev!), aga nii palju võin ma teile ära öelda, et võrreldes Eestiga on siin firma asutamine ikka täielik tuumafüüsika...no mul ikka kukkus esimesel päeval suu lahti, kui ma kuulsin kuidas kõik need asjaajamised siin käivad!

Palga ülekanded – nutta või naerda?

Ma sain ükspäev teada, kuidas meil siin linnavalitsuses palkasid makstakse ning ülekandeid tehakse. Nimelt kuulub minu keskus linnavalitsuse mõjuvõimu alla ning kõik rahalised sehkendused käivad seetõttu linnavalitsuse kaudu ehk teisiseõnu üliaeglaselt. Ma sain näiteks alles eelmise nädala lõpus kätte oma reisikulude rahad ehk selleks läks peaaegu kolm kuud!!! Muidugi olen ma siin palju kära tõstnud selle peale ning siis nüüd ootan kuni Escarlata oma pulmareisilt tagasi tuleb (ta muuseas võitis mingi mänguga reisi New Yorki ning nüüd läks hoopis sinna), et siis seda rahade asja edasi arutada, kuna kui ma pean hakkama ostma tagasipiletit, siis ma mitte mingil juhul pole nõus sellega, et ma saan raha alles kolm kuud tagasi. Ja siis raamatupidaja pakkus mulle välja, et võivad kohe kõik raha mulle üle kanda, kui ma pärast kulutšekke (pean tõendama oma lennupiletid ning üüri) ei esita, siis maksan raha tagasi. No mulle see variant sobiks igatahes rohkem. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Vaid hoopis sellest, kuidas siin tehakse igakuised palgaülekandeid töötajatele. Ei, see asi ei käi nii lihtsalt nagu Eestis, et logid muudkui internetipanka ja hakkad usinasti maksma. Tuletan meelde – meil on siin stagnaaeg seoses kõigega, mis puudutab paberimajandust!!! Ehk siis iga kuu alguses lähevad linnavalitsuse raamatupidamisest inimesed tip-tap panka, et sisse anda kõik tehingud ning et pank saaks hakata kõikidele ülekandeid tegema. Jajah, uskuge või ärge uskuge.....vaesed raamatupidajad ja pangatöötajad...kui mina oleks raamatupidaja Eestis olnud ning tuleks siia süsteemi, siis ma arvan, et ma kõigepealt istuks suu ammuli paar kuud ning siis muudkui lahistaks nutta, sest see tundub isegi mulle niivõrd müstiline. Mõtle, mis siis veel tänapäeva moodsad Eesti raamatupidajad peaks asjast arvama...

Meil saab nüüd internetis liiklustrahvide eest maksta! Hahaa!

Üks suur uudis on meil siin viimase nädala jooksul veel. Nimelt saab meil nüüd interneti vahendusel liiklustrahvide eest maksta! Jah, enne meil sellist võimalust ei olnud. Pidid minema kohale või tegema pangakontoris ülekande. Siuke väheke stagna aeg on meil siin ☺
Ja siis küsiti tänaval inimestelt, et kas nad nüüd hakkavad tegema? Ütlesin enamus, et ikka jah, kui õnnestub selgeks õppida. Probleem on vaid sellest, et meil kasutab pea 47-st miljonist inimesest vaid 12 miljonit inimest internetti...

Masinad invaliidide meres suplemise hõlbustamiseks

Kuna meil on kätte jõudnud siin juba suvi ehk rahvas käib hoogsalt rannas ning ujumas, siis näidati eile ka ühte huvitavat uudist. Nimelt võeti meie provintsis kasutusele huvitavad masinad, mis kergendavad invaliidide ja puuetega inimeste meres ujumas käimist.
Ühesõnaga kui tuleb randa invaliid või puudega inimene ning ta soovib vette minna, kuid ise seda teha ei saa, siis võib ta minna vetelpäästja torni juurde ning paluda, et vetelpäästjad ta vette viiks. Selleks on tehtud eraldi masinad, mis meenutavad minu ja venna seda kardi moodi masinat, millega me hoogsalt väiksest peast ringi kimasime. Invaliid pannakse sinna peale, rihmadega kinni (kui vaja) ning vetelpäästjad viivad ta vette ning sõidutavad teda seal.
Minu meelest jummala tänuväärt vahend.....kahju, et Eestis vaid vesi nii külm on.

Kuumalaine jätkub...

Meie kuumalaine jätkub. Uudistes rääkis täna, et ei mäletata aega, kus sellisel aastaajal oleks Hispaanias olnud 38 kraadi. No meie oleme ranniku ääres ning meil on siuke tagasihoidlik 28-30 kraadi, kuid sisemaal pidid inimesed juba palavuse kätte "ära surema"...