Keeltega pooletoobine...

Toimetasin terve tänase päeva oma rahvusvahelise projekti ajakava tegemisega. Tuleb tunnistada, et kolmekümne inimese tegevused nädalasse kenasti ära mahutada ja omavahel klappima panna, polegi nii lihtne, kui ma esialgu arvasin. Sest mida rohkem tegid, seda rohkem uusi ideid ja mõtteid tuli, mida võiks muuta või mida paremaks teha. 

Aga miks ma sellest üldse räägin. Põhjus on lihtne. Õhtul tööle tagasi tulles (täna on see päev, kus ma ka kella 17-19.30ni töötan) hakkasin vaatama oma märkmeid, mis ma päeval olin siia-sinna paberilehele kritseldanud. Ja siis hakkasin omaette muigama. 

Osa tekstist on inglise keeles, siis eesti, siis hispaania keeles. Kui keegi kõrvalt vaataks neid pabereid, siis ta ilmselt peaks mind pooletoobiseks. Otsustagu siis ükskord ära, mis keeles ma kirjutan või räägin. Aga nii see praegu on. Natuke siit, natuke sealt :)

Aga ma luban, et ükspäev ma enam inglise keelt ei kasuta ning räägin soravas hispaania keeles. Võtku selleks nii palju aega kui vaja...

Mis mõttes sul on ainult üks nimi?

Mul on siin oma nimega väga huvitavaid kogemusi olnud. Näiteks, kui kusagile end registreerid või kirja paned, siis keegi ei mõista, et mul ongi üks eesnimi ja üks perekonnanimi. Siin pole see üldse kombeks.

Näiteks on Escarlata päris nimi: Escarlata Tatiana Trinidad Gomis Gutierrez. Neist enamus ajast kasutab ta vaid Escarlatat ning Gomist, kuid passis on ta nimi pikalt välja toodud. Ta rääkis ka mulle, kuidas ta oma nime sai. Escarlata oli tol ajal, kui ta sündis väga populaarne. Tatiana meeldis lihtsalt ta emale. Trinidad on tema perest läbi käinud läbi aegade - ka tema ema ja vanaema ja vanavanaema nimes on Trinidad sees. Gomis on ema perekonnanimi, Gutierrez isa. Ja nii lihtne see ongi....

Ja kui hispaania naised abielluvad, siis nad ei võta oma mehe nime, vaid jätavad oma nime samaks. Nende jaoks mehe nime võtmine imelik. 

Ja minu nimeks on siin saanud lihtsalt Trini. Hispaaniapärane tuletus Triinust. 

Clases de espanol

Veel häid uudiseid tänasest päevast. Homme on see päev, kui ma lõpuks ometi saan oma keeltekursustega alusatada.

Olin täna oma siestat nautimas, kui üks hispaania tädi helistas ja teatas rõõmsalt, et ma olen kursustel kirjas ja tulgu aga homme kell 9 kohale. Ma alguses ei suutnud uskuda, et tõesti, nii nüüd siis ongi. Ja siis helistasin Escarlatale ning rääkisin talle ka. Ta oli veel õnnelikum kui mina. Vahepeal juba tundus, et ma ei saagi omale kursust.... kuid nüüd hakkan homme tubliks õpilaseks. 

See hispaania tädi, kes täna helistas juba uuris, et kust ma küll pärit olen ja mis ma siin teen ja nii edasi. Väga tore tädi tundus olema. Eks ma siis homme kirjutan, kuidas esimene loeng tundus....

U2 - here i come!

Tänase päeva parim uudis on siiani olnud minu varajane sünnipäevakink emalt. Emad alati teavad, kuidas lastele head meelt teha!

Nimelt tahtsin ma väga väga minna 30. juunil Barcelonas toimuvale U2 tuuri "360" kickoff kontserdile. Ise ma seda piletit osta ei raatsiks elu sees. Aga näed, täna hommikul ootas mind postkastis e-mail koos piletiga!!!!

U2 here i come....

Veidrik kolibki välja!

Eile õhutl saime oma landlordilt kinnituse, et meie veidrikust korterikaaslane tõesti kolib välja! Me ei suutnud Maria Josega olla õnnelikumad! Ainult nädal veel ja siis oleme kahekesi! Pidu, pidu...

Vanainimeste elurõõm

Mulle meeldivad siinsed vanainimesed. Kui eestis leiavad pensionärid, et tuleb kodus istuda, seebikaid vaadata, igavusega võidelda ja raske elu üle kurta, siis siin on olukord hoopis teistmoodi. 

Sa võid igal pool näha vanatädisid jalutamas või kohvikutes istumas. Ja mitte niisama nagu hallid hiired nurgas, vaid kõik on viimseni üles mukitud! On hea näha, kuidas inimesed tunnevad elust rõõmu ka siis, kui nad on juba seitsekümmend, kaheksakümmend või üheksakümmend. Ja vanemaid paarikesi pargis kudrutamas ja üksteisele hellusi lausumas. Elurõõmsad, õnnelikud! Alati tuleb neist mööda kõndides naeratus näole. Väga tore! 

Seega vanaemad, uhked riided kapist välja ja tänavale patseerima! Elu pole veel lõppenud. 

Jälle toidust...

Ma lihtsalt pean rääkima söögist. See viib siin keele alla. 

Inimesed söövad siin tihti. Ja nii on minu päeva osaks saanud kella 12 paiku käia väikesel almuerzol. See tähendab seda, et võetakse väike kohvi ja väike snäkk. Minu jaoks on selleks tostada con tomate. See on ahjus krõbedaks lastud sai koos tomati salsaga, millele vajadusel saab lisada oliiviõli, soola ja pipart. Nämm, keele viib alla. 

Nad söövad siin üldse väga palju saia. Väikeseid pagaripoode on iga nurga peal. Ja no sealt peab ikka suure kaarega mööda käima. Ema, sulle need meeldiksid!