Wednesday, May 27

Kuumalaine

Meie linnakest ning rannikut on vallutanud täielik kuumalaine. No mina lollike mõtlesin, et ongi normaalne, et meil juba sellisel aastaajal 27 kraadi on, kuid näed, see polegi normaalne. Kohalikud siin hakkasid ohkima ja ähkima, et issand-issand kui palav ning lõppeks see juba ükskord ära!
Aga tõesti, tuleb tunnistada, et natukene palavavõitu on! Just hommikul kapist riideid otsides mõtlesin, et püksid ning kampsunid võib vist nüüd ära peita ning jälle välja otsida oktoobris. Sest neist ei taha ma enam midagi kuulda! Ja korterit on vallutanud ka täielik troopika. Mulle ei meeldi kui aken öösel lahti on, sest tänavalt tulev müra ei lase magada. Olen ju siuke nõrga unega veidrik, kes iga väikse piuksu peale silma lahti teeb! Ja siis täna öösel oli ikka meeletu, hingata ei saa ning praktiliselt higipull oli otsa ees. Ärkasin üles, võtsin teki ning viskasin ära kappi. Nüüdsest magan ainult linaga - kohe palju parem! Siinkohal võrdluseks see, et kui Karmo aprilli lõpus külas käis, siis magasin ma veel kahe tekiga ning Karmo linaga :) Palju õnne teile, eestlased, kes te tahate külla tulla!!! Meil on siin tsuti soe...

Tuesday, May 26

Mõni asi ikka läheb täppi...

Mu ema saatis mulle eelmise nädala lõpus väikese horoskoobi. Kas pole mitte täielik mina?

Kaksikute tähtkuju (22.05.-21.06.) all sündinud on püsimatud ja kahepaiksed. Nad on sõbralikud, lahked ja armastusväärsed. Nad vihastavad kergesti, aga viha ei ole kardetav, see on nagu õletuli, mis plahvatab lõkkele ja kustub taas. Selle tähtkuju all sündinud on targad, laia silmaringiga, mitmekülgsete huvidega.
Intelligentsed, elavad ja teravmeelsed. Nad on uudishimulikud, kohanevad kiiresti. On väga võimekad võõrkeeltele.
Kaksikute tähtkuju all sündinud on huvitav inimtüüp. Püsimatu, võluv, järjekindluseta, kunagi ei näe ette reageerimist asjadele ja sündmustele. Selle tähtkuju all sündinute elav loomus vajab palju erutavaid sündmusi. Nad on head seltsimehed, nendega ei tunne igavust. Inimestega kohanevad üldiselt ruttu, oskavad nendega saavutada peaaegu alati kokkuleppe.
Õppida on neil inimestel kerge. Koguvad teadmisi nagu mängides. Selle tähtkuju all sündinute hulgas on kõige rohkem geeniusi ja andekaid inimesi nii teaduse, kirjanduse kui ka kunsti valdkonnas. Naistest saavad tihti salongi perenaised. Üldiselt on võimekad filosoofias, matemaatikas ja muusikas.
Kaksikute tähtkuju all sündinutel on suur tegevustung ja nad ajavad mitut asja korraga. Alustavad alati enne uut kui ühe lõpetavad.Seltskonnas on need inimesed hinnatud kui ka huvitavad vestlejad.

Homme, homme

Homme on meil tähtis päev. Kogu Hispaania valmistub vaikselt Barcelona ning ManU mänguks.
Näiteks alates eelmisest kolmapäevast, kui Barca jälle oma treeninguid alustas, kogunes iga päev Camp Noule (Barca kodustaadion kui keegi juhuslikult ei tea) üle 200 ajakirjaniku ning fotograafi, et jälgida nende ettevalmistusi, treeninguid ning et teada saada kas Iniesta ning Henry ikka mängivad või ei! No nüüd on kindel, et mängivad.
Lisaks on viimased viis päeva jooksnud telekas reklaam, kus näidatakse erinevaid vana-rooma kangelasi ning juures ilmub tekst: 3 päeva Rooma vallutamiseni, me võidame! Kujutan ette milline raha selle alla maeti.
Peale selle on ka Reebok ruttu uue reklaami teinud koos Henryga, kus Henry on kodus ning talle saadetakse enne mängu juba igast kingitusi ning auhindu eesoleva võidu puhul. Päris kiftilt tehtud!
Ja muidugi ei saa jätta mainimata kõiki neid uudiseid raadios, telekas ning ajalehtedes-ajakirjades, kus muudkui räägitakse Barcast ning ManUst.
Miks see siin nii tähtis on? Sest Barca on esimene hispaania klubi läbi aegade kellel on olnud võimalik võita Copa del Rey ning olla Meistriliiga finaalis. Varem sellist asja juhtunud pole... Cruzamos dedos (ristame sõrmed) ja loodame kõige paremat, sest mäng tuleb raske!

Mi principe azul

Ma lihtsalt pean rääkima nüüd oma edasistest seiklustest, mis on seotud minu principe azuliga ehk minu prints valgel hobusel - Verdasco. Maria on hakanud seda mega tõsiselt võtma, isegi niivõrd tõsiselt, et mind ajab täiega naerma!
Reedel tassis ta koju ajakirja, kus oli Verdasco pilt ning ütles mulle, et ma võin sealt selle pildi välja tõmmata ning seinale panna. Et siis hakkan juba õige hispaanlase mõõtu välja võtma! Need hispaanlased on kohati ikka armsalt hullud :)
Ja nüüd, kus on alanud Prantsuse lahtised, tuleb tennist ka iga kell. Ja siis Verdasco võitis pühapäev esimese mängu ning andis intervjuud. Küsiti, et millal tuleb tema võidutund. Ja siis ta vastas, et tal on käe ümber üks amulett (siuke nöörist tavaline asjandus) ja kui see ükskord ära kulub ja katki läheb, siis ongi tema võidutund tulemas. Praeguseks nägi see juba ikka väga räbal välja! Ja siis Maria vaatas lolli näoga ning ütles: "Triin, see amuleti jutt on sama loll kui sinu jõulusoovide nimekiri, millest sa mulle rääkisid! Te sobite ju ideaalselt!". Mina muidugi ei suutnud naermist jätta. Mida veel :)

Monday, May 25

Minu nädalavahetus...

Minu nädalavahetus oli üks täielik locura (hullumaja). Vähemalt see osa, mis puudutas laupäeva. Aga alustame otsast peale.
Reedel tegin ma praktiliselt mitte midagit peale oma messil käimist. Kuna olin surmväsinud. Ei teagi nüüd kas kevad on hakanud võimust võtma ning peaks vähe sidrunit ning apelsini rohkem põske pistma. Igatahes jõudsin koju, uni kippus peale. Koristasin, tegin süüa, käisin poes. Ning siis ootas mind õhtul ees Skype'i date eestlasega.
Jooksin ühte kohvikusse, et mõnusasti eestlastega juttu rääkida. Ausalt öeldes oli päris naljakas. Ma ju muidu ei räägi väga eestlastega, ainult kirjutan ning siis alguses oli tsuti juhe koos :) aga hakkama saime. Ja õhtul läksin koju, vaatasin filmi - Miami Vice hispaania keeles ning oligi öö. Ahjaa. Reede õhtul sain veel teada, et laupäeval on Santa Polas vabatahtlike kogunemine. Otsisin bussi ning graafikut ja üritasin välja mõelda, kuidas ma kõike laupäeval jõuan :)
Laupäeva hommik hakkas minu jaoks kell 7. No mitte ei lasta siin magada! Pesemised, hommikusöögid. Siis lippasin turule, et teha ära järgneva nädala sisseostud. See on lausa müstiline, kuidas mulle meeldib laupäevahommikune turul käimine. Mul on tekkinud juba omad tädid-onud, kelle leti ääres ma alati tunglen ning kust teatud asju ostan! No need juurikad ja puuviljad, mis on turult ostetud, on ikka hoopis teise maitsega kui kohalikust supermarketist ostetud kraam! Ausalt. Rääkimata siis sellest, milline maitseerinevus on eesti ning hispaania turukraami vahel.
Ja pealegi on minul kui "jänesetoidulisel" siin ka üliodav. Tavaliselt ei lähe mul rohkem kui 10 eurot turul ning selle eest ostan alati järgmist: 8 suurt champinioni, 10 suurt tomatit, 2 kurki, 2 sibulat, pool kilo maasikaid ning kirsse, kobara banaane, 6 suurt apelsini, 8 suurt õuna ning sidruni. Vahel nipetnäpet juurde, mõned pirnid, nisperosed või kartulid. Eestis ei saaks selle raha eest pea persetki! Seega kindlasti on siinne turg ning selle hinnatase üks asi, mida ma hakkan igatsema!!!
Peale turul käimist lippasin tagasi koju, et asjad tuppa visata ning siis supermarketisse vee järele. Mul on kombeks laupäeviti suur kast vett koju tassida. Siin on see koht, kus ma tõsiselt tunnen meessoost isiku olemasolust puudu! No paras koormaeesli tunne on ikka küll. Samas ma ei viitsi iga päev ka paari pudeli kaupa vett tassida, seega ükskord ja korraga ning nii et keel vestil. Õnneks pole pood kuigi kaugel mu kodust...
Ja siis peale poes käiku tormasin tagasi turule, oma igalaupäevasesse kokandustundi. Seekord oli menüüs merluza, mis on kõige popim kohalik valge kala. Igati maitsev! Mõnus vaheldus tüüpilisele eesti lõhele...Aga ma ei saa teile siia kirjutada antud retsepti ega eelmise korra retsepte, sest kell pool 12 ma pidin oma tunnist ära jooksma. Miks? Sest mul oli vaja jõuda 12.00 Santa Pola bussile.
Santa Pola väike linnake ca 20 km kaugusel Alicantest. Läksin ma sinna sellepärast, et septembris on Santa Polas windsurfi suured meistrivõistlused, kus ma tahan vabatahtlikuna osaleda. Ja laupäeval oli esimene kohtumine, kus kõik omavahel tuttavaks said ning natukene pläkutasid. Mitte midagi erilist. Küsisin ka, et kas on juba teada, kuidas see vabatahtlike töö hakkab välja nägema või mis me täpselt tegema hakkame, kuid seda ei osanud veel nad öelda. Mul aga oleks seda hädasti vaja teada, kuna kui mu noorsoovahetus septembriks toetuse saab, siis tuleb täielik hullumaja see september. Aga eks ma siis ootan kannatlikult.
Santa Pola kui linn mulle üldiselt mingit erilist muljet ei jätnud. Siuke rannalinnake koos sadamaga. Kahjuks mul polnud kaasas kaamerat (ma ju ei teadnud, mis me seal täpselt tegema hakkame ja seetõttu igaks juhuks ei võtnud) ning seetõttu pole ka pilte, mida üles panna. Selles suhtes meeldib mulle San Juan ikka tuhat korda rohkem ning nüüd on kindel, et oma surfikursused võtan ma San Juanis!
Ja siis kella 16 paiku võtsin ma bussi ning tulin tagasi Alicantesse. Kui Alicantest Santa Polasse sõit võtab ca 20 minutit, siis tagasisõit kogunisti tunnikese. Asi on lihtne - sõidetakse läbi kõik turistidele mõeldud kuurordid. See on lausa koomiline kui ühesugused on kõik kuurordid-majad, mis hispaanias turistidele ehitatud. Kohati oli tunne justkui oleksin Costa del Solis ning Calahonda kandis. Ja no neid turiste ikka jagus mehe moodi, buss oli neid täis ning kõik nii ühesugused! Ma lausa itsitasin vaikselt bussi nurgas. See-eest oli tagasisõit lõbus. Minu kõrvale istus üks vanapapi, kes hoogsalt mulle kõike seletas - mis maja jääb meist vasakule, mis paremale. Päris lõbus oli :)
Ja siis kui koju jõudsin olin jälle väss, mis väss. Tegin väikse kõne Eesti, väikse söögi ning ülejäänud õhtu läks "töö" tegemise tähe all. Eriti tore nädalavahetus, kas pole! Asi selles, et mul on vaja käesoleva nädala jooksul valmis saada kolm projekti Eesti asjade jaoks ning kui ma seda nädalavahetusel ei teeks, siis ei teeks ma neid kunagi! Tööpäevade õhtutel ma lihtsalt ei viitsi!
Pühapäev oli hoopis teisest ooperist. Käisin rannas. Üle tüki aja kohe olin kaua rannas, ca 3 tundi. Koos ühtede üliõpilastega, kellega tuttavaks sain. Ja no tuleb tunnistada, et päris suvi on hakanud! Ma käisin UJUMAS!!!! Kes oleks seda osanud arvata! Ja vesi oli jummala seksikalt soe. Nädal-kaks veel ning vesi on meil juba nii soe, et isegi mina ei taha sealt välja tulla! On aeg hakata otsima omale madratsit, et siis sellega veel liuglema hakata!
Ja õhtul lõpetasin oma projekte, vaatasime Mariaga telekat ning jutustasime niisama. Maria oli püha viha täis, et Alicantes päike oli ning tema vihmases Villenas pulmas käis. Järjekordne nädalavahetus, kus tema randa ei jõudnud! See on päris naljakas kui päikese ning rannalembeline ta on!

Feria de educacion

Reedese tööpäeva veetsin ma Feria de Educacionil, mis toimus Alicante ning Elche vahel asuvas messikeskuses ning mida võiks võrrelda Eestis toimuva Teeviidaga. Kõiksugused noorteorganisatsioonid, õppeasutused, treeningkeskused jms tulevad kokku messikeskusesse, et enda pakutavaid teenuseid reklaamida ning võimalikult palju noori oma kursustele värvata!
Nii oli kenasti püsti ka Centro 14 stend - ilus ning uhke. Isegi Infomovil oli kohale aetud! Ning telekat, plakatid ja muu tavaline värk.
Hommikul kella pool kümne paiku kihutasime naistega minema. Marisa, Marina, Pilar, mina ja veel üks tädi, kelle nimi mul meeles pole. Kõik väiksesse Fiati sisse topitud ja start! See hispaanlannade sõiduviis on vahel ikka parajalt koomiline - ei tea nad millist teed valida, millist väljasõitu ringilt või kuidas parkida! Seega, turvavöö ruttu kinni :) Aga kenasti jõudsime kohale, ei saa kurta!Ja siis jooksime ruttu stendi juurde. See naiste sebimine ning pläkutamine on juba omaette ooper. Rohkem on rääkimist kui töö tegemist. Nagu ikka. Kõige rohkem sai nalja siis, kui me üritasime telekat ning DVD mängijat ühendada. No mitte kohe ei tulnud välja. No meie ju ei teadnud, et peame generaatori sisse lülitama, et elektrit saada. Õnneks sebisime mingid kõrvalstendi kutid omale, kes asja korda tegid!
Ja siis kell kümme avati uksed. Bussitäied noori, noorsootöötajaid ning muid tegelasi voolas sisse. Noored tulid sõpruskondadega kambakesi või vanematega. Mulle tundub, et vanemate nõusolekuta ei võeta siin maailmas ühtegi otsust vastu! Ja siuke tormijooks hakkas pihta. Ma pole elu sees näinud, et asjad ühel messil nii kiiresti otsa saaks. Kella 12ks olid meil kõik asjad otsas, tellisime ruttu juurde. Sest mess kestis õhtul kella 8ni, minu jaoks ainult kella 14ni :) Teised jäid sinna edasi.Oma hispaania noortega lähedalt kokkupuutumisest võin ma järeldada, et hispaania noored on märkimisväärselt agressiivsemad kui eesti noored. Haaratakse kõike, mis ette jääb, küsitakse küsimusi nii mis hirmus, sealhulgas piire tundmata! Eestis sellist asja ikka naljalt ei kohta! Ma ausalt öeldes ei kujuta üldse ettegi, mida nad nende kõikide materjalidega pärast pihta hakkavad. No tõesti!
Lisaks ma tean nüüd, millega võita hispaania noore südant! Jaga tasuta kondoome ning oled terve messi kõige popim boks! Paugupealt! See info, et meilt tasuta kondoome saab, levis nagu kulutuli! Algul tulid kõik, haarasid peoga nii endale, tüdruk-või poisssõbrale, sõpradele ning jumal teab kellele veel! Peagi saime aru, et nii mei just kaugele ei jõua. Hakkasime jagama igaühele vaid ühe kondoomi ning tsüklitega - iga 15 minuti järel natuke ja siis paus. Mõtle, kui kõik need noored saaks veel teada, et Centro 14-st saab tasuta kondoome iga päev :)
Igatahes oli igati tore päev. Marisa jagas kõvasti informatsiooni noortele, ülejäänd naised peamiselt istusid niisama ning pläkutasid!

Käib töö ja vile koos :) Suur naeratus ning pläku-pläku...
Oma messipäeval leidsin ma ka natukene aega, et ise seal ringi vaadata. Külastasin ülikooli Universidad de Alicante boksi ning sebisin omale igast materjale. Hakkan nüüd uurima, kas ma saaksin sügisel mõne kursuse võtta ning palju see maksma läheks.
Minu messil osalemine piirdus õnneks ühe päevaga. Palju ma sellist hullumaja ei kannataks. Teised aga töötasid seal veel laupäev ja pühapäev ka! Vaesekesed.

Üksi ma nüüd olengi...

Tänasest olen ma siis niiöelda meie osakonnas üksi. Escarlata on puhkusel ning mina pean nüüd üksi kõigega hakkama saama. Tõotab tulla põnev, vaadates seda hunnikut nimekirja ning asju, mis reedesel päeval minu mailboxi saabusid. Vähemalt on hea uudis see, et oma kolmenädalase puhkuse asemel otsustas Escarlata ikkagi kaks nädalat puhkust võtta! Juhei!